[text]
Täna on

263a3b273aee7df21596c196cdbc2e09_w320.jpgTeisipäev, 25.02 on vastla- ehk liugupäev. Tavapäraselt jätavad sel päeval paljud väikesed ja suured oma igapäevased toimetused pooleli, et järgida põliseid tavasid. Liugupäeval tuleks tõusta võimalikult vara ja õhtul varakult ilma tuld yles võtmata magama minna. Tangupuder, rasvased herne- ja oaroad, seapea ja -jalad ning ylepannikoogid annavad tublisti rammu terveks eelolevaks kevadeks ja suveks. Eriti kui syya päeva jooksul 7 või 9 korda. Unustada ei tohiks ka vurritegu. Aga kuidas lasta liugu, kui lumest ja jääst pole jälgegi? Päris võimatu see siiski pole.

Lumetult liugupäeval saab liugu lasta liukividel, laste liuradadel ja samuti spa-de liuradadel. Arvesse lähevad ka ratta, auto, bussi jm sõiduvahendiga tehtud sõidud. Oluline on vaid hõisata, hüüda pikka liugu - pikka kiudu või sõnuda muid liulaskmise sõnu.

Liugupäeva on peetud naiste pyhaks. Naistetööd, eriti ketramine, on keelatud. Paelte punumine ja võrgu kudumine on liugupäeval aga soovitavad. Naised käivad hulgakesi kõrtsis ja ajavad omaette naiste asju.

Maakeeles nimetatakse seda päeva veel pudrupäevaks, seajala-seitsepyhaks või sea uuriluu söömise päevaks. Liugupäev ja sellele järgnev tuhkapäev on kokku kihlakud. Hilisemal ajal on jõudnud eesti keelde vastla sõna, mis on laenatud saksa keelest.

Liugupäeval on järgnevale kevadele ja suvele suur mõju. Sellel päeval tehtavad taiad ja täidetavad kombed mõjutavad eelolevat aega kas heas või halvas suunas. Just seetõttu peetakse liugupäeva noorekuu teisipäeval kui edendaval ajal. Nagu kevadtalvistele pyhadele omane on liugupäev eelkõige naiste pyha. Naine ja emand on pere ja majapidamise naiseliku väe alus ning tal on sellele oluline mõju. Pereema tehtud taiad toovad õnistust ning panevad voolama elu- ja kasvujõu.

Esivanemate ja hõimurahvaste kombel tuleks liugupäeval kindlasti liugu lasta. Liulaskmine teeb meele rõõmsaks, keha kergeks ning toob õnne ja edenemist. Liugu võib lasta ykskõik kus: mäel, mere- või jõejääl, ehitatud liurajal ja kas-või aidakatuselt. Selleks sobivad ka liukivid, mida leidub mitmel pool Maavallas. Istumise alla kõlbab ykskõik mis. Näiteks tagurpidi pink või kuuseoks. Siledal maal lastakse jalgliugu või tehakse pikem liusõit saaniga. Tänapäeval sobivad liulaskmiseks väga hästi ka liuväljad ning veekeskuste liutorud.

Liugupäeva ja kohati ka tuhkapäeva liulaskmine annab linale pika kiu. Et liulaskmise mõju oleks suurem, on kohati pyytud liugu lasta enne päevatõusu. Liu ajaks on pandud põue ka linapeo ehk linaseemned või istumise alla linakott. Liu laskmise ajal hyytud sõnad "Pikka liugu - pikka kiudu!", "Hõissa, liugu!" jms peavad suurendama taia jõudu. Et kaitsta linapõldu haiguste eest, on liumäel sõidetud läbi lina- või õletule. Liulaskmine tegevat jaladki kergeks.

Mõned näited liumäe loitsudest:

Linad liulaskjale!
Reet Sutt Kihnu (1937)


Lina ljõugu, pitkä kiudu,
kaski,
linad ljõulaskõjallõ,
takud tagatõukajallõ,
tutrad* tuaistujallõ!
Mede linad metsäpikkusõs!
-
* tutrad – umbrohi linas

Kuula loitsulaulu siin.


Linad liulaskjale!
Liisa Kümmel Tori (1961)
No vastla õhta, siis keedeti seajalad ära. Kes tuli mäe otsa – seajalg pius. Ja ollid vastlakukled, need tehti siis kah, vastlakuklid, vastla saiad. No need kätte ja siis mäe otsa kõik liugu laskma. Kus vidasime vahest ree mäe otsa ja, ja seal siis mäest alla, nii kudas – kudas aga läks. Jaa, aga vanad inimesed siis ikke laultsid:

Liugu, laugu!
Linad pikad, luust lahti ja libedad,
liugu, laugu,
linad liulaskijalle,
tutrad* tuasistujalle!
Ei sa tohe ümmer minna,
siis jääb linad koerusesse*.

* tutrad – umbrohi linas
* koerusesse – kanepi kohta: isakanepiks
Kuula loitsulaulu.

 

Liumäel käinud linaseemned saavad erilise jõu ja need segatakse aidas ylejäänud seemne hulka.

Liumäele on võetud kaasa seakonte või isegi poolik seapea, et loomad paremini edeneksid.

Kihlakute nimi pärineb vadja maarahvalt. Vadjakeelne tshihlago arvatakse olevat samast sõnatyvest, kui kihl, kihlama ja kihelkond. Muinasajast pärit maausulised mõisted on need kõik. Vastel on aga ysna nooruke laensõna.

Liugupäeval on käidud kõrtsides mokalaata pidamas ja suviseid töölisi kauplemas. Kui kaubad koos, on joodud liigud ja antud ka käsiraha, ehk kihlad. Liivi- ehk Kuramaa rannamehed on aga liugupäeval kaubelnud endale kalapaati paarimeest. Sealgi on kauba peale liikusid joodud.

Maarahva ja hõimurahvaste kihlakutest pikemalt

 
Ahto Kaasik