[text]
Täna on

e807cf07ceff0d0317a094bb2ec4c0dc_w320.jpg10. põimukuud on esimene rukkiema päev, mil peetakse põllupyha ja maitstakse uudseleiba. On ka lauritsa- ehk tulepäev ning seepärast lastakse tulel puhata. Tulehaldja Lauritsaga seotud tuntumad kohad on Kuusalus Lauritsakivi ning Urvastes Tamme-Lauri tamm. Vanarahvas on päeva kutsunud veel: lauritsapäev, laratsipäev, labõrõdsapäev, laaritsapäiv, laratsepäev ja lortsapäiv.

 

 

 

Tamme-Lauri tamm Urvastes. Janek Joab
Tamme-Lauri tamm Urvastes. Janek Joab
Maavallas on Lauritsa nime all austatud tulejumalat. Näiteks teati, et tulevaim Laurits elab Urvaste Tamme-Lauri tammes. Meieni jõudnud maakeelsetes loitsudes kutsutakse tulejumalat aga tuleemakeseks ja tuleisakeseks.

Tulepäevast kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub linnutee. Et õhtud jäävad pimedaks, on siitpeale kohane videvikus kodus tuld yles võtta. Samas, tulepäeval tuld ei tehta, tal lastakse puhata. Et tuld edaspidi ohjes hoida, on sel päeval hoopis koldesse vett piserdatud ja pang vee ja vihaga ahju otsa pandud. Pesu pesemine tulepäeval täidab sama ylesannet. Mõnel pool on sel päeval ka korstnaid pyhitud.

Loonas toimub teinegi muutus. Õun ja kartul saavad maitse ja siitpeale on täisluba neid syya. Õllesõbrale on aga tähtis, et humalale luuakse  viha.

Kuusalus on teatud, et lauritsapäeva räimesilk on kõige parem. Sel ajal soolati sisse talvesilgud. Sygisesi niisa ja marjata silke on ka yldiselt nimetatud lauritsa silkudeks.

Kolm päeva enne ja kolm pärast esimest rukki emapäeva on õige aeg rukist kylvata. Seda eeskätt põhjapool. Samuti peab nyydseks olema laisalgi mehel esimene rukkirehi yleval. See tähendab, et uudsevili on juba käes.

 Mitmel pool on kõneldud, et sel päeval ei või tööd teha. Suure-Jaanis on öeldud, et kolinaga tööd ei või teha:

"Lauritsapäev ei tohe tööd teha, mis kolistab, sest vanataat tahab müristamest lõpetada ja tahab puhkama jääda. Ei ole sel pääval vagusi oldud, siis müristab peale lauritsepäävä veel." Suure-Jaani

Tartu- ja Võrumaal on manitsetud, et sel päeval ei tohi aeda ega põllule minna, sest siis läheb saak hukka. Keelati ka viljapuudelt vilju korjata.

"Lortsapäiva aigu ei tohe üttegi puu kyllest vil`la maha võtta. Kui võetas, sis ei kanna seo puu enamb enne vil`la kui säitsme aaste perast." Otepää

 

 

Lauritsakivi ehk Rajakivi Kuusalus Rajakivi mäel. Kuva: A. Kaasik
Lauritsakivi ehk Rajakivi Kuusalus Rajakivi mäel. Kuva: A. Kaasik
Rukkiema tuleks mõista kui rukkihaldjat - rukki hoidjat, rukkivaimu, rukkijumalat. Emal on siinkohal siiski ka muid tähendusvarjundeid nagu algus, tugi, põhi ja hoidja.

Näiteks laeva emapuu, laeva ema, paadi ema, venne emä, särgi ema – hammõ imä (särgi algus või pihaosa), võrgu imä (kalapyynise pära), tuuligu ema (tuuliku pystvõll), mõõgade emä (linaropsimismõõkade hoidja), voki ema (kere). Jõe emaks on selle sygavaim voolukoht. Emadel on kindel koht ka rahvakalendris. 25.11 on lambaemapäev ja 17.01 jõuluemapäev.

Loitsudes pöördutakse aga sageli korraga nii emakese kui isakese poole. Amblas on kõneldud:

Kui väikestel lastel pead [teatud nahalööve] välja lõid, siis toimetati nii, et kui arst arvas, et häda on tulest tulnud ehk lapse pesuvett on tulle pillatud, siis võeti hõbeprees või -sõrmus, sellega piirati kolm korda ümber lapse pea või silmnäo, kus haigus oli, ja kaabiti iga kord hõbevalget tulle ja üteldi sõnad:
Tuleisake, tuleemake, anna mu lapse tervis kätte!

Kes satub tulepäeval Maavalla kõige jämedama tammepuu - Tamme-Lauri tamme - juurde, võiks kaasa võtta kera punast maavillast lõnga ja jätta puule oma anni palvega, et tuli inimesi ja teisi olendeid ikka hoiaks. Tuld võib austada teisteski hiites ja pyhapaikades.

Ja veel, tulepäeval võiks  jätta tuleriistad rahule. Las tuli puhkab. Seega, kui keegi tahab kypsetada rukkipyhaks päris ahjus värsket leiba, või valmistada pidurooga, peaks seda tegema juba 9.08.

Pärimust

Lugu: Ahto Kaasik, MTÜ Põline Pere