[text]
Täna on

b_250_168_16777215_00_images_artiklid_rukkipold.jpgKolmapäeval, 10. põimukuud on esimene rukkiema päev, mil peetakse põllupyha ja maitstakse uudseleiba. Täna on ka lauritsa- ehk tulepäev ning seepärast lastakse tulel puhata. Rulehaldja Lauritsaga seotud tuntumad kohad on Kuusalus Lauritsakivi ning Urvastes Tamme-Lauri tamm. Vanarahvas on päeva kutsunud veel: lauritsapäev, laratsipäev, labõrõdsapäev, laaritsapäiv, laratsepäev ja lortsapäiv.

 

 

 

Tamme-Lauri tamm Urvastes. Janek Joab
Tamme-Lauri tamm Urvastes. Janek Joab
Maavallas on Lauritsa nime all austatud tulejumalat. Näiteks teati, et tulevaim Laurits elab Urvaste Tamme-Lauri tammes. Meieni jõudnud maakeelsetes loitsudes kutsutakse tulejumalat aga tuleemaks.

Tulepäevast kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub linnutee. Et õhtud jäävad pimedaks, on siitpeale kohane videvikus kodus tuld yles võtta. Samas, tulepäeval tuld ei tehta, tal lastakse puhata. Et tuld edaspidi ohjes hoida, on sel päeval hoopis koldesse vett piserdatud ja pang vee ja vihaga ahju otsa pandud. Pesu pesemine tulepäeval täidab sama ylesannet. Mõnel pool on sel päeval ka korstnaid pyhitud.

Loonas toimub teinegi muutus. Õun ja kartul saavad maitse ja siitpeale on täisluba neid syya. Õllesõbrale on aga tähtis, et humalale luuakse nyyd viha.

Kuusalus on teatud, et lauritsapäeva räimesilk on kõige parem. Sel ajal soolati sisse talvesilgud. Sygisesi niisa ja marjata silke on ka yldiselt nimetatud lauritsa silkudeks.

Kolm päeva enne ja kolm pärast esimest rukki emapäeva on õige aeg rukist kylvata. Seda eeskätt põhjapool. Samuti peab nüüdseks olema laisalgi mehel esimene rukkirehi yleval. See tähendab, et uudsevili on juba käes.

 

 

 

Lauritsakivi ehk Rajakivi Kuusalus. Kairi Kalvi
Lauritsakivi ehk Rajakivi Kuusalus. Kairi Kalvi
Rukkiema tuleks mõista kui rukkihaldjat - rukki hoidjat, rukkivaimu, rukkijumalat. Emal on siinkohal siiski ka muid tähendusvarjundeid nagu algus, tugi, põhi ja hoidja.

Näiteks laeva emapuu, laeva ema, paadi ema, venne emä, särgi ema – hammõ imä (särgi algus või pihaosa), võrgu imä (kalapyynise pära), tuuligu ema (tuuliku pystvõll), mõõgade emä (linaropsimismõõkade hoidja), voki ema (kere). Jõe emaks on selle sygavaim voolukoht.

Loitsudes pöördutakse aga sageli korraga nii emakese kui isakese poole. Amblas on kõneldud:

Kui väikestel lastel pead [tatud nahalööve] välja lõid, siis toimetati nii, et kui arst arvas, et häda on tulest tulnud ehk lapse pesuvett on tulle pillatud, siis võeti hõbeprees või -sõrmus, sellega piirati kolm korda ümber lapse pea või silmnäo, kus haigus oli, ja kaabiti iga kord hõbevalget tulle ja üteldi sõnad:
Tuleisake, tuleemake, anna mu lapse tervis kätte!

Kes satub tulepäeval Maavalla kõige jämedama tammepuu - Tame-Lauri tamme - juurde, võiks kaasa võtta kera punast maavillast lõnga ja jätta puule oma anni palvega, et järgmisel aastal tuli vähem kahju teeks. Tuld võib austada teisteski hiites ja pyhapaikades.

Ja veel, tulepäeval võiks suitsu-, piibu- ja muidumehed jätta tuleriistad rahule. Las tuli puhkab. Seega, kui keegi tahab kypsetada rukkipyhaks päris ahjus värsket leiba või valmistada pidurooga, peaks seda tegema juba 9.08.

Pärimust

Kuva: Lauritsakivi. Kairi Kalvi