[text]
Täna on

Äike Kassaris. kirsimetsa.ee
Äike Kassaris. kirsimetsa.ee
Täna õhtul on põhjust taas tuld teha ja pyha pidada. Homme, heinakuu 2. päeval on heina- ja merepyha, mida Virumaal on nimetatud Uku pyhaks. Sõltuvalt Maavalla kandist tähistab see pyha heinatöö algust või vaheaega. Ukupäeval on yldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab taevaisa. Samuti on see oluline merepyha.

 

 

 

 

Purtse-Matka Ugulikivi. Kuva: Kiur Kaasik
Purtse-Matka Ugulikivi. Kuva: Kiur Kaasik

Heinaleedol tehtud kuhjad syytab piksepoeg põlema või lööb pikne koguni kuhja koos heinalistega kiviks. Purtse-Matkal, aga mujalgi näidatakse selliseid kive. Heinapyhal tehtud kuhja võib ka tuulepööris ära viia, seegi on taeva karistus. Vesisaabas ähvardab heinaleedol merele läinud kalureidki sest see päev on randlaste kalapyha.

 

 

 

 

Ukut austavad meie hõimurahvadki. Saamimaal Inari järves asuv Äiju saar (soome keeles Ukonkivi, Ukonsaari, saami keeles Äijih) on saami meeste yks pyhimaid paiku. Kuva: A. Kaasik
Ukut austavad meie hõimurahvadki. Saamimaal Inari järves asuv Äiju saar (soome keeles Ukonkivi, Ukonsaari, saami keeles Äijih) on saami meeste yks pyhimaid paiku. Kuva: A. Kaasik
Ukut on austatud pea kogu Maavallas. Armastust selle taevast ja sademeid valitseva jumala vastu näitab tema nimede rohkus. Ukut kutsutakse veel Ukku, Ukko, Ukutata, Taevaisa, Vanajumal, Vanemb, Vanaisa, Pikne, Pikker, Äike jne. Sooje tundeid selle jumala vastu näitavad eriti ilmekalt hellitusnimed nagu Äiuke ja Äikene. Karjalased kutsuvad Ukut hellitavalt Illiks ja Illuks. Sama jumalat tähistab ilmselt ka nimi Taar, samuti Taara ja Taarapita.

Rahvakalendris kannab Uku pyha ka laenunimesid nagu heinamaarjapäev, heinämaeräpää või maarpäe.

Saartel, rannikul ja kohati sisemaalgi on tehtud ukupäeva laupäeval leedu- või maarikutuld, et saada paremat vilja- ja kalasaaki. Seejuures on hea kalasaagi nimel viidud andi. Tuld tehakse heinaleedo laupäeva õhtul, seega 01.07. Enne tulele minekut on käidud vihusaunas nagu pyhade puhul ikka.

Heinaleedol juuakse puna – punast viina, mahla või lihtsalt õlut. See toob joojale tervise ja hea jume, annab jõudu ning hoiab eemal tyytud putukad.

Naised korjavad sel päeval rohu- ja värvitaimi nagu näiteks naistepuna, maranaid ja muud. Heinaleedol korjatud taimedega värvides tulla kõige punasem lõng. Ka saunavihtade tegemiseks on see päev hea aeg. Pyhalepas on aga heinaleedol kõik naiste tööd keelatud.

Naistepuna. Kuva: A. Kaasik
Naistepuna. Kuva: A. Kaasik

Kuni 18. sajandini tähistati seda päeva suurejooneliselt Viru-Nigula vanas hiiekohas Sõja-Maarja kabeli varemete juures. Ajalooallikate kohaselt kogunes sinna Uku püha pidama tuhandeid inimesi ja võimud võitlesid selle vastu aastaid. Kogukondlikke hiiepühi on sel päeval mujalgi peetud. Harjumaa Kose khk Tuhala Laulukoja hiiest on kõneldud:

Tuhalas praeguses laulukojas olnud ennemuiste üks oherdamise paik seal käidud iga heinamaarja päev ohvertamas ja jutlust pidamas (H II 57, 151 (1) < Kose khk, Tuhala v - T. Wiedemann (1896))

Mustjalas jutustati järgmist:

Mustjala pangal on olnud vanasti jumalakuju, kuhu andi viidud, et kalasaak hea oleks. Ebausu ajast peetakse ka maarjapäeva kalapyhaks. Maarjalaupäeva õhtu tehakse samuti kui jaanilaupäeva õhtul tuld. Vanad inimesed nurisevad selle kohta, et noored seal tantsimas käivad ja seega pyha kohta ryvetavad, seepärast olla ka kalasaak hoopis vähemaks jäänud, kui see vanasti on olnud. (E 60744/5 (10) < Mustjala khk. – T. Kaljo (1927))

Panga pank. Kuva: A. Kaasik
Panga pank. Kuva: A. Kaasik

Rannakaluritel on merele yha vähem asja. Ja ka kuhjategemine on muutunud meie maal tasapisi haruldaseks oskuseks. Hein on asendunud maaõlijõul töötavate masinate tehtud kilerullidega. Aga kuniks seda?

Sarnaselt haabjalaotamise taidega on heinatöös kuhjategemise oskuses settinud tuhandete aastate ja paljude heinaliste kogemused. Nii kuhja kui haabja ilusa välise kuju taga peitub parim otstarbekas vorm. Nii syda kui kaine mõistus ytleb, et kyllap yhel heal päeval läheb neid kogemusi ja teadmisi meil või meie lastel-lastelastel jälle vaja. Seepärast tasub hoida oskusi, kuidas ja millal heina niita, kuhja teha ja millal pidada pyha.

Pärimust

J. M. Eisen Ukust:

0584aa901b56f14cfceeecd64455e08d_w320.jpg     e9ad38c4ec0026c366cc2d934c767e46_w320.jpgda1d4189283a8f68a4ab39cb8a82e2c2_w320.jpg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lugu:

Ahto Kaasik