[text]
Täna on

Äike Kassaris. kirsimetsa.ee
Äike Kassaris. kirsimetsa.ee
Täna õhtul on põhjust taas tuld teha ja pyha pidada. Homme, heinakuu 2. päeval on heinapyha, mida Virumaal on nimetatud Uku pyhaks. Sõltuvalt Maavalla kandist tähistab see pyha heinatöö algust või vaheaega. Ukupäeval on yldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab taevaisa. Samuti on see oluline merepyha.

 

 

 

 

Purtse-Matka Ugulikivi. Kuva: Kiur Kaasik
Purtse-Matka Ugulikivi. Kuva: Kiur Kaasik

Heinaleedol tehtud kuhjad syytab piksepoeg põlema või lööb pikne koguni kuhja koos heinalistega kiviks. Purtse-Matkal, aga mujalgi näidatakse keeluajal tehtud heinasaade- ja kuhjasid, mille pikne on kiviks muutnud. Heinapyhal tehtud kuhja võib ka tuulepööris ära viia, seegi on taeva karistus. Nagu kuival maal on keelatud heinategu, nii on merel keelatud kalapyyk. Keelupäeval vette lastud võrgud võib vesisaabas ära viia. Nii on see päev pyha ka randlastele.

 

 

 

 

Ukut austavad meie hõimurahvadki. Saamimaal Inari järves asuv Äiju saar (soome keeles Ukonkivi, Ukonsaari, saami keeles Äijih) on saami meeste yks pyhimaid paiku. Kuva: A. Kaasik
Ukut austavad meie hõimurahvadki. Saamimaal Inari järves asuv Äiju saar (soome keeles Ukonkivi, Ukonsaari, saami keeles Äijih) on saami meeste yks pyhimaid paiku. Kuva: A. Kaasik
Ukut on austatud pea kogu Maavallas. Armastust selle taevast ja sademeid valitseva jumala vastu näitab tema nimede rohkus. Ukut kutsutakse veel Ukku, Ukko, Ukutata, Taevaisa, Vanajumal, Vanemb, Vanaisa, Pikne, Pikker, Äi, Äike, Äikene, Äiukene jne. Sooje tundeid selle jumala vastu näitavad eriti ilmekalt hellitusnimed nagu Äiuke ja Äikene. Karjalased kutsuvad Ukut hellitavalt Illiks ja Illuks. Sama jumalat tähistab ilmselt ka nimi Taar, samuti Taara ja Taarapita.

Rahvakalender tunneb Uku pyha  laenunimesid nagu heinamaarjapäev, heinämaeräpää või maarpäe.

Saartel, rannikul ja kohati sisemaalgi on tehtud ukupäeva laupäeval leedu- või maarikutuld, et saada paremat vilja- ja kalasaaki. Seejuures on hea kalasaagi nimel viidud andi. Tuld tehakse heinaleedo laupäeva õhtul, seega 01.07. Enne tulele minekut on käidud vihusaunas nagu pyhade puhul ikka. Seda tuld on tehtud yldjoontes samuti kui nädal varem olnud jaani- ehk leedutuld. Muhumaal on on 1.07 õhtul tehtud tuld nimetatudki leedutuleks ja kokku seatud lõket leedutorniks.

Heinaleedol juuakse puna – punast viina, mahla või lihtsalt õlut. See toob joojale tervise ja hea jume, annab jõudu ning hoiab eemal tyytud putukad.

Naised korjavad sel päeval rohu- ja värvitaimi nagu näiteks naistepuna, maranaid ja muud. Heinaleedol korjatud taimedega värvides tulla kõige punasem lõng. Ka saunavihtade tegemiseks on see päev hea aeg. Hiiumaal Pyhalepas on aga heinaleedol kõik naiste tööd keelatud.

Naistepuna. Kuva: A. Kaasik
Naistepuna. Kuva: A. Kaasik

Kuni 18. sajandini tähistati seda päeva suurejooneliselt Viru-Nigula vanas hiiekohas Sõja-Maarja kabeli varemete juures. Ajalooallikate kohaselt kogunes sinna Uku pyha pidama tuhandeid inimesi ja võimud võitlesid selle vastu aastaid. Kogukondlikke hiiepyhi on sel päeval mujalgi peetud. Harjumaa Kose khk Tuhala Laulukoja hiiest on kõneldud:

Tuhalas praeguses laulukojas olnud ennemuiste üks oherdamise paik seal käidud iga heinamaarja päev ohvertamas ja jutlust pidamas (H II 57, 151 (1) < Kose khk, Tuhala v - T. Wiedemann (1896))

Mustjalas jutustati järgmist:

Mustjala pangal on olnud vanasti jumalakuju, kuhu andi viidud, et kalasaak hea oleks. Ebausu ajast peetakse ka maarjapäeva kalapyhaks. Maarjalaupäeva õhtu tehakse samuti kui jaanilaupäeva õhtul tuld. Vanad inimesed nurisevad selle kohta, et noored seal tantsimas käivad ja seega pyha kohta ryvetavad, seepärast olla ka kalasaak hoopis vähemaks jäänud, kui see vanasti on olnud. (E 60744/5 (10) < Mustjala khk. – T. Kaljo (1927))

Panga pank. Kuva: A. Kaasik
Panga pank. Kuva: A. Kaasik

 

Ukule ja taarale on pyhendatud kymneid looduslikke pyhapaiku. Virumaal asuvat Ebavere hiiemäge on põhjust pidada Taara synnipaigaks. Harjumaal Ruilas asuv hiiglaslik pyha liukivi kannab mh Uku kivi nime. Võrumaal Syvahavval asub Uku koobas ja Uku allikad. Uku koopa kõrval voolav Võhandu Pyhajõgi aga  on tervenisti pyhendatud taevajumal Ukule. Ukule pyhendet pyhapaiku leidub teistelgi läänemeresoomlasteil. Näiteks asub Põhja-Soomes Saamimaal Inari järves pyha kaljusaar, mis kannab saami keeli Äijihsuálui ja soome keeli Ukonselkä, Ukonsaari ja Ukonkivi nime.

Meie päevil on rannakaluritel merele yha vähem asja. Ja ka kuhjategemine on muutunud haruldaseks oskuseks. Hein on asendunud maaõlijõul töötavate masinate tehtud kilerullidega. Aga kuniks seda?

Sarnaselt haabjalaotamise taidega on heinategemise ja kalapyygi tarkustes settinud tuhandete aastate ja lugematute heinaliste kogemused. Nii kuhja kui haabja ilusa välise kuju taga peitub parim otstarbekas vorm. Nii syda kui kaine mõistus ytleb, et kyllap yhel heal päeval läheb neid kogemusi ja teadmisi meil, või meie lastel-lastelastel jälle vaja. Seepärast tasub hoida oskusi, kuidas ja millal heina niita, kuhja teha, kala pyyda ja millal pidada pyha.

Pärimust

J. M. Eisen Ukust:

0584aa901b56f14cfceeecd64455e08d_w320.jpg     e9ad38c4ec0026c366cc2d934c767e46_w320.jpgda1d4189283a8f68a4ab39cb8a82e2c2_w320.jpg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lugu:

Ahto Kaasik