[text]
Täna on
b_250_250_16777215_00_images_sinililled.JPG

Esmaspäeval, 11.04 algab urbenädal, mis lõpeb pyhapäeval 17.04 munapyhaga. Meie ja hõimurahvaste põlises aastaringis on urbenädalal eriline koht. Sellega seotud tavad ja uskumused aitavad valmistuda saabuvaks kevadpyhaks, mis on mitmel pool yhtlasi kiigepyha.

Urbepäeva ja munapyha vahele jääva vaikse, suure, või suuripyhi nädala ehk urbepäevade kombestik ja tähendus viitab valdavalt põlisele kevadpyhale. Urbepäevadel, niisamuti kui hingedeajalgi, on nõutud vaikust. Ei tohi puid raiuda, pesu kolkida, pidu pidada ega ylepea mingit myrarikast toimetust ette võtta. Näiteks Lyganusel ei lubatud vaiksel nädalal laeva parandada, ehitada, ega vette lasta. Ka lapsi on manitsetud vaiksemalt mängima. Sellele, et lahkunud omaste hinged kylastavad kodusid, viitab ubade-herneste keetmine söögiks ning Emmastes öeldud tarkus, et suurel neljapäeval ja reedel ei tohi toitu laualt koristada.
 
Vaikuse nõue on otseselt seotud ka Uku ehk Taevaisaga. Urbepäevade myra saab karistatud suvise äikeserohkuse või pikseõnnetustega. Vaiksel nädalal ehitatud maja põletab pikne maha. Niisiis Uku, Äikese, Kõue, Pikse ehk Taevaisa pärast tuleks sel nädalal vaikust hoida.

Puude raiumise keeld laieneb ka okste murdmisele. On öeldud, et kui suurel neljapäeval oksa murda, tuleb sealt veri välja.

Suurel nädalal on hea aeg kalapyygiriistu ja pyssi seada, sest need pidid siis alati saaki andma.
 
Suur neljapäev, 14.04. Urbenädala tähtsaim päev enne munapyha on suur neljapäev. Siis peaks hästi vara tõusma ja vanu tarkusi järgides nägu pesema. Kui pesta kasemahlaga ja panna vette kanamuna, annab see ilusa naha. Kui mehed panevad pesuvette hõberaha, hoiab see haiguste eest ning annab reisidel suurema vastupidavuse. Vastseliinas aga on usutud, et kui enne päikesetõusu end yleni pesta, on inimene terve aasta nahahaiguste eest kaitstud.

 Vaiksel nädalal on yldiselt lubatud möödapääsmatud ja pyhade ettevalmistusega seotud toimetused. Näiteks on Lõuna-Maavallas urbenädalat, eriti aga selle neljapäeva peetud suurpuhastuse päevaks. Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka laupäev. Pyhade-eelsel suurpuhastusel on sygavam tagapõhi. Pyha on loomise aeg ja kui see möödub puhtas kodus, saab tulevik parem. Koristamine-puhastamine aitab pyhadeks häälestuda ja muudab argise ruumi pidulikuks. Omamoodi koristamiseks võib pidada ka kõikvõimalikke taigasid, mille eesmärk on luua kodule tervist ja head õnne.

Lõuna-Eestis on tavaks enne päevatõusu tuua tuppa nn linnulaaste ehk linnupuid. See andvat toojale virkust ja hea linnupesade leidmise õnne, või lihtsalt leiuõnne.
 
Lõunas ja läänes seatakse neljapäeval yles kiiged. Põhja-Eestis, kus loond tärkab hiljem, on munapyha ja kiigeaja algus suvistepyhal (tänavu 23.05).
 
Urbenädala laupäeval, 16.04 tuleks keeta munad ja valmistada muud piduroad – munavõi ja munapuder ning praad.  Hiljemalt laupäeval tuleks osta valmis  ka pyhadeõlu. Kes teeb õlle ise, peaks selle käima panema juba nädalapäevad varem. Mõnel pool aga on lubatud mune keeta vaid pyhapäeval.
 
Nädala ilmad ennustavad ette kevade ja suve ilma ja saaki. Kylmade urbepäevade järel pööravat ilm soojaks. Soojadele urbepäevadele järgnevat aga kylm kevad. Kuivale nädalale järgneb kuiv suvi, vihmasele seevastu vihmane kuid saagirikas suvi.

 

Hõimurahvaste juures

Maarahva munapyha-eelse nädala kombestikus on palju sarnast hõimurahvaste kombestikuga.

 
Soomeski kehtib urbenädalal vaikusenõue. Keelatud on myrarikkad ja terariistadega tehtavad tööd. Suurel neljapäeval on tehtud Soomes iseärelikku kaitsetaiga. Tõrviku otsas või kelgul koos terariistadega on veetud tõrvatuld ymber talu aia. Seda on tehtud mitut moodi, näiteks kaks korda päripäeva ja korra vastupäeva. Piiramistaiga on tehtud lehmakell kaelas, kirves käes, loitsides, suitsutades ja paljudel muudel viisidel.

Suur reede on Soomes nõidade ja nõidumise päralt. Karjanõidus olla veel 1940. aastatel seal ysna tavaline olnud.
 
Liivlased või õigemini kuralased tegid neljapäeval suure kiige. Kalurid suitsutasid parema kalasaagi nimel sipelgapesaga salaja võrke.

Reede hommikul enne päevatõusu haarati puuriidast või metsast sülega valimatult puid või laaste ning kanti ahju ette. Kui need olid suured, tähendas see suurte kalade õnne, väikesed puud seevastu ennustasid väikseid kalu.
 
Ersade-mokšade juures nimetatakse urbenädalat erba nedla. Urbenädala teisipäeval, neljapäeval või laupäeval lasti esimest korda välja kari. Sel puhul kypsetati leiba ja keedeti mune. Munad asetati ka laudaukse kõrvale.

Kari aeti välja urbepäevaste urvaokstega, mis pärast karjamaal põletati. Nurme-emale peeti palvust ja talle anti leiba ja mune.

Mõnel pool mälestati surnuid. Neljapäeval käidi saunas.
 
Maride kugetše (suur päev) pyhi peetakse seitse nädalat peale kihlakunädalat ning see on kevade ja maa viljakaks muutumise pyha. Sarnaselt maarahvaga hakatakse kugetšeks valmistuma neli või enamgi päeva varem. Majas ja õues tehakse suurpuhastus, pruulitakse õlut.

Kolmapäeval, esivanemate tuha päeval, pyytakse tõusta enne päeva. Arvatakse, et see muudab inimese kergeks ning ta saab edaspidi kõigega hakkama. Õue ja aiamaad ning pereliikmeid suitsutatakse kadakasuitsuga.

Kugetše tähtsaim päev on neljapäev - kyynla syytamise päev. Niidumarid teevad selle päeva hommikul sauna ja panevad selga puhtad riided. Keegi pereliikmetest läheb surnuaiale ja käib läbi kõik omaste hauad, kutsudes neid kylla. Kodus järgneb pidulik palvus.

Kugetše nädalal teevad noormehed lumest välja sulanud kingule kiige, mille juures mängitakse.

Kugetše ajal värvitakse ja veeretatakse mune.


Urbenädala pärimust


Kuva: Kiige ehitamine Virumaal Samma Tammealuse hiies 1990. Tiit Veermäe, EFA.204.0.258802
Lugu: Ahto Kaasik