[text]
Täna on

053f49164d7955c65449abe39aae40f8_w320.jpgEsmaspäeval, 21.03 algas urbenädal, mis lõpeb pyhapäeval munapyhaga. Meie ja hõimurahvaste põlises rahvakalendris on urbenädalal eriline koht. Sellega seotud tavad ja uskumused aitavad valmistuda saabuvaks kevadpyhaks.

Urbepäeva ja munapyha vahele jääva vaikse, suure või suuripyhi nädala ehk urbepäevade kombestik ja tähendus viitab valdavalt põlisele kevadpyhale. Urbepäevadel, niisamuti kui hingedeajalgi, on nõutud vaikust. Ei tohi puid raiuda, pesu kolkida, pidu pidada ega ylepea mingit myrarikast toimetust ette võtta. Näiteks Lyganusel ei lubatud vaiksel nädalal laeva parandada, ehitada, ega vette lasta. Ka lapsi on manitsetud vaiksemalt mängima. Hingedele viitab ka ubade-herneste keetmine söögiks ning Emmastes öeldud tarkus, et suurel neljapäeval ja reedel ei tohi toitu laualt koristada.
 
Vaikuse nõue on otseselt seotud Uku ehk taevaisaga. Urbepäevade myra saab karistatud suvise äikeserohkuse või pikseõnnetustega. Vaiksel nädalal ehitatud maja põletab pikne maha. Niisiis Uku, Äikese, Kõue ehk Pikse pärast tuleks sel nädalal vaikust hoida.
 
Vaiksel nädalal on yldiselt lubatud möödapääsmatud ja pyhade ettevalmistusega seotud toimetused. Näiteks on Lõuna-Maavallas suurt nädalat, eriti aga selle neljapäeva peetud suurpuhastuse päevaks. Olgu meenutatud, et neljapäevast päeva on varem ka muidu peetud õigeks saunapäevaks.
 
Suurel nädalal on hea aeg kalapyygiriistu ja pyssi seada, sest need pidid siis alati saaki andma.
 
Urbenädala tähtsaim päev enne munapyha on suur neljapäev. Siis peaks hästi vara tõusma ja nägu pesema. Loitsude ja taigadega kaitstakse pere ja majapidamine kõige soovimatu eest. Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka laupäev.

Pyhade-eelsel suurpuhastusel on sygavam tagapõhi. Pyha aeg nõuab puhtust, et asjad laabuksid soodsalt, inimesel oleks tervist ja õnne.
 
Lõuna-Eestis on tavaks enne päevatõusu tuua tuppa nn linnulaaste e. linnupuid. See andvat toojale virkust ja hea linnupesade leidmise õnne, või lihtsalt leiuõnne.
 
Lõunas ja läänes seatakse neljapäeval yles kiiged. Põhja-Eestis, kus loond tärkab hiljem, on munapyha ja kiigeaja algus suvistepyhal (tänavu 15.05.).
 
Vaiksel laupäeval tuleks keeta munad ja valmistada muud piduroad – munavõi ja munapuder ning praad. Ka pyhadeõlu tuleks osta valmis laupäeval. Kes teeb õlle ise, peaks selle käima panema juba nädalapäevad varem.
 
Nädala ilmad ennustavad ette kevade ja suve ilma ja saaki. Kylmade urbepäevade järel pööravat ilm soojaks. Soojadele urbepäevadele järgneb aga kylm kevad. Kuivale nädalale järgneb kuiv suvi, vihmasele seevastu vihmane kuid saagirikas suvi.

 

Hõimurahvaste juures

Maarahva munapyha-eelse nädala kombestikus on palju sarnast hõimurahvaste kombestikuga.

 
Soomeski kehtib urbenädalal vaikusenõue. Keelatud on myrarikkad ja terariistadega tehtavad tööd. Suure neljapäevaga, millega meil seostub peamiselt varane ärkamine ja suurpuhastus, seostub Soomes omapärane kaitsetaig. Tõrviku otsas või kelgul koos terariistadega on veetud tõrvatuld ymber talu aia. Seda on tehtud mitut moodi, näiteks kaks korda päripäeva ja korra vastupäeva. Piiramistaiga on tehtud lehmakell kaelas, kirves käes, loitsides, suitsutades ja paljudel muudel viisidel.

Suur reede on Soomes nõidade ja nõidumise päralt. Karjanõidus olla veel 1940. aastatel seal ysna tavaline olnud.
 
Liivlased või õigemini kuralased tegid neljapäeval suure kiige. Kalurid suitsutasid parema kalasaagi nimel sipelgapesaga salaja võrke.

Reede hommikul enne päevatõusu haarati puuriidast või metsast sülega valimatult puid või laaste ning kanti ahju ette. Kui need olid suured, tähendas see suurte kalade õnne, väikesed puud seevastu ennustasid väikseid kalu.
 
Ersade-mokšade juures nimetatakse urbenädalat erba nedla. Urbenädala teisipäeval, neljapäeval või laupäeval lasti esimest korda välja kari. Sel puhul kypsetati leiba ja keedeti mune. Munad asetati ka laudaukse kõrvale.

Kari aeti välja urbepäevaste urvaokstega, mis pärast karjamaal põletati. Nurme-emale peeti palvust ja talle anti leiba ja mune.

Mõnel pool mälestati surnuid. Neljapäeval käidi saunas.
 
Maride kugetše (suur päev) pyhi peetakse seitse nädalat peale kihlakunädalat ning see on kevade ja maa viljakaks muutumise pyha. Sarnaselt maarahvaga hakatakse kugetšeks valmistuma neli või enamgi päeva varem. Majas ja õues tehakse suurpuhastus, pruulitakse õlut.

Kolmapäeval, esivanemate tuha päeval, pyytakse tõusta enne päeva. Arvatakse, et see muudab inimese kergeks ning ta saab edaspidi kõigega hakkama. Õue ja aiamaad ning pereliikmeid suitsutatakse kadakasuitsuga.

Kugetše tähtsaim päev on neljapäev - kyynla syytamise päev. Niidumarid teevad selle päeva hommikul sauna ja panevad selga puhtad riided. Keegi pereliikmetest läheb surnuaiale ja käib läbi kõik omaste hauad, kutsudes neid kylla. Kodus järgneb pidulik palvus.

Kugetše nädalal teevad noormehed lumest välja sulanud kingule kiige, mille juures mängitakse.

Kugetše ajal värvitakse ja veeretatakse mune.


Urbenädala pärimust


Ahto Kaasik