Pajuurvad. Arne AderVaikne nädal ehk suur nädal, suuripyhäd, suuripyhi. Sama nimetus on tuntud ka kirikukalendris, kuid nädala kombestik ja tähendus viitab yheselt põlisele ja omale. Päris oma on aga kindlasti Jõvi kihelkonnast pärit nädala nimetus – urbepäevad.
Urbepäevadel, niisamuti kui hingedeajalgi, on nõutud vaikust. Ei tohi puid raiuda, pesu kolkida, pidu pidada ega ylepea mingit myrarikast toimetust ette võtta. Näiteks Lyganusel ei lubatud vaiksel nädalal laeva vette lasta, parandada ega ehitada. Lastel on keelatud vallatus ja vali naer. Hingedele viitab ka ubade-herneste keetmine söögiks ja Emmastes öeldud tarkus, et suurel neljapäeval ja reedel ei tohi toitu laualt koristada.
Vaikuse nõue on otseselt seotud piksega. Urbepäevade myra saab karistatud suvise äikeserohkuse või pikseõnnetustega. Vaiksel nädalal ehitatud maja põletab pikne maha. Niisiis uku, äikese, kõue ehk pikse pärast tuleks sel nädalal vaikust hoida. Viljandis aga on vaikuse nõuet põhjendatud seega, et myratekitaja saab kunagi teises ilmas seepärast kära sees elama.
Kõik suuremad tööd tehakse ära enne urbepäevi. Vaiksel nädalal on lubatud yldiselt möödapääsmatud ja pyhade ettevalmistusega seotud toimetused. Näiteks on suurt nädalat, eriti aga neljapäeva peetud suurpuhastuse päevaks. Samuti on see kiige tegemise päevaks. Munapyhast algab ju lõunas ja läänes kiigeaeg.
Suurel nädalal on hea aeg kalavõrke kududa või muid pyygiriistu seada, sest need pidid siis andma alati saaki.
Neljapäev enne munapyha on suur neljapäev. Siis peaks hästi vara tõusma ja ette võtma koduse suurpuhastuse.
Yhtlasi on see kõige kurja ja soovimatu tõrjumise ja eemalepeletamise päev. Loitsude ja taigadega kaitstakse pere ja majapidamine kõige soovimatu eest. Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka laupäev.
Lõuna-Eestis on tavaks enne päevatõusu tuua tuppa nn linnulaaste e. linnupuid. See andvat toojale virkust ja hea linnupesade leidmise õnne või lihtsalt leiuõnne.
Lõuna-Eestis seatakse neljapäeval yles kiiged. Põhja-Eestis, kus loodus tärkab hiljem, on munapyha ja kiigeaja algus suvistepyhal.
Laupäeval peaks tingimata käima saunaski, et puhtaks saaksid ka inimese ihu ja hing.
Pyhade-eelsel suurpuhastusel on sygavam tagapõhi. Pyha aeg nõuab puhtust ja valgeid rõivaid, et asjad laabuksid soodsalt, inimesel oleks tervist ja õnne.
Laupäeval tuleks valmis keeta munad ja valmistada muud piduroad – munavõi ja munapudru ning praad. Ka pyhadeõlu tuleks osta valmis laupäeval. Kes teeb õlle ise, peaks selle käima panema juba nädalapäevad varem.
Nädala ilmad ennustavad ette kevade ja suve ilma ja saaki. Kylmade urbepäevade järel pööravat ilm soojaks. Soojadele urbepäevadele järgneb aga kylm kevad. Kuivale nädalale järgneb kuiv suvi, vihmasele seevastu vihmane kuid saagairikas suvi.
Maarahva munapyha-eelse nädala kombestikus on väga palju sarnast hõimurahvaste kombestikuga.
Soomeski kehtib vaiksel nädalal vaikusenõue. Keelatud on myrarikkad ja terariistadega tehtavad tööd. Suure neljapäevaga, millega meil seostub peamiselt varane ärkamine ja suurpuhastus, seostub Soomes omapärane kaitsetaig. Tõrviku otsas või kelgul koos terariistadega on veetud tõrvatuld ymber talu aia näiteks 2 korda päripäeva ja korra vastupäeva. Piiramistaiga on tehtud lehmakell kaelas, kirves käes, loitsides, suitsutades ja paljudel muudel viisidel. Suur reede on Soomes nõidade ja nõidumise päralt. Karjanõidus olla veel 1940. aastatel olnud seal ysna tavaline.
Liivi- või õigemini Kuramaal tehti neljapäeval suur kiik. Kalurid suitsetasid parema kalasaagi nimel sipelgapesaga salaja võrke. Reede hommikul enne päevatõusu kanti kööki metsast või puuriidast puid või laaste. Kui need olid suured, tähendasid nad suurte kalade õnne, olid väikesed, siis väikesi kalu.
Ersade-mokšade juures nimetatakse urbenädalat erba nedla. Urbenädala teisipäeval, neljapäeval või laupäeval lasti esimest korda välja kari. Sel puhul kypsetati leiba ja keedeti mune. Munad asetati ka laudaukse kõrvale. Kari aeti välja urbepäevaste okstega, mis pärast karjamaal põletati. Nurme-emale peeti palvust ja talle anti leiba ja mune. Mõnel pool mälestati surnuid. Neljapäeval käidi saunas.
Mari kugetše (suur päev) pyhi peetakse seitse nädalat peale kihlakunädalat kui kevade ja maa viljakaks muutumise pyha. Sarnaselt maarahvaga hakatakse kugetšeks valmistuma neli või enamgi päeva varem. Majas ja õues korraldatakse suurpuhastus, pruulitakse õlut. Kolmapäeval, esivanemate tuha päeval, yritatakse tõusta enne päeva. Arvatakse, et see muudab inimese kergeks ja ta saab kõigega hakkama. Suitsutatakse õue ja aiamaad ning pereliikmeid kadakasuitsuga. Kugetše tähtsaim päev on neljapäev - kyynla syytamise päev. Niidumarid teevad selle päeva hommikul sauna ja panevad selga puhtad riided. Keegi pereliikmetest läheb surnuaiale ja käib läbi kõik omaste hauad, kutsudes neid kylla. Kodus järgneb pidulik palvus. Kugetše nädalal teevad noormehed lumest välja sulanud kingule kiige, mille juures tantsitakse. Kugetše ajal värvitakse ja veeretatakse mune.
Siis on aprillikuul urbepäevad, need on yks nädal enne lihavõttepyhi. Sellest päevast keedeti mune. Jõvi
Sel nädalal kraamitakse ja pestakse kõik toad puhtaks. Kõik kraam toast tuuakse välja ja klopitakse ning pestakse kõik võimalikult puhtaks. Seto
Suur nädal oli vaikne nädal. Sel ajal ei lubatud lastel teha vallatust ega valjusti naerda. Hanila
Suurel reedel ei tohi tööd teha, siis pikne lööb maha. Räpina
Kui suur nädal akkas, siis taheti ikka, et yks miis pidi omiku perese tulema. Kui naisterahvas tuli, siis öeldi: “Oh sa kärbsekott!” See pidi siis perese kärbseid viima. Mustjala
Suurel nädalal tehti veel kiiku, kus siis pyhade aegu kiiguti. Sangaste
Suur esmaspää omiku oli sii ka veel, et perenaine läks ja peksis pere yles, pisike vits oli kääs, sellega lõi. Siis pidid sui inimesed nobed olema. Mustjala
Suurel neljapäeval pidi hästi vara yles tõusma. kui kauaks magama jäi, siis kasvas "ruunanahk" näole ja siis jäädi tervel aastal kauaks magama. Suure-Jaani
Kui suurel neljapäeval enne päeva ylesse ei tõuse, siis hakab kaal kädistama (rogisema). Helme
Hommoko yles tõõstes peab igayks kolm kord raada piale asma ja ytlemä: "Jalad nii kõvad ja visad kui raud." Kodavere
Suure neljapäeva hommikul enne päikest noored neiud pesid kasemahlaga nägu aias õunapuu all, siis päike ei tee liiga, ei kõrveta nägu inetuks. Hargla
Neljapäeva hommikul pestakse enne päikesetõusu käsi ja palet. Sellega hoitakse eemale nahahaigusi: sygelisi, vistrikke ja pesemisega ka arstitakse neid, kui on juba olemas. Seto
Suure neljapäeva hommungu mõsnuva tytriku suud, nii et kanamuna vee sehes ollu, selle tähenduses, et sis näulapikene kõigel aastal ilus saisap. Rannu
Mehed panid [neljapäeva hommikul] pesuvee sisse hõberaha, et neil pikematel reisidel oleks rohkem vastupidavust ning et ei oleks karta haigusi. Tõstamaa
Kui suure neljapäeva hommikul enne päikesetõusu kogu keha pesta, saab kogu aastaks nahahaigustest lahti. Vastseliina
Ku`kärnä`omma, sis mindäs suurõ neläpäävä inne päivä tsuklõma, sis läävä`ar`.
Suurel neljapäeval peab enne päikesetõusu palju laaste tuppa tooma, siis leitakse suvel palju linnupesi (leidmine toob õnne). Kanepi
Metsast tuuakse puuoksi, linnupuid, siis jäädakse kogu aastaks hästi virgeks. Tartu
Suurel neljapäeval enne päikesetõusu korjavad lapsed laaste. Toas kinniste silmadega mõistatati, kas on paarid või liiad. Kui olid paarid, siis pidi suvel palju asju leidma maast, kui liiad, siis mitte. Ansekyla
Kes linnupesi tahtnud leida, see pidanud suure neljapäeva hommiku häste vara yles tõusma, kolm ringi ymber tare ära käima, siis puuriida eest sylega laastuid sisse tooma. Kui puu otsast tahetud leida, siis visatud laastud ahju peale, kui maa pealt, siis ahju äärte maha. Tarvastu
Suure neljapäeval viskab perenaine puhtaid laaste katusele, siis leiab ikka kõik kanamunad yles. Seto
Suure nellapäe olli kiigutegemise päe, seda mina tään ka oma lapsepõlvest. Häädemeeste
Poiste hooleks jäi ka suurel neljapäeval kiige valmistamine. Olid talud ligistikku, siis tegid mitme talu poisid hulga pääle kokku yhe tugeva ja kõrge käiguga kiigu. Halliste
Inne suurt neljapäivä ja suurt reedet tetti äll, tantsuplats tetti kõrda. Karula
Põllumehed parandavad suurel nädalal hobuseriistu, lootes, et hobu siis nii kergesti ei väsi. Karuse ja Mihkli
Suur nädala pantaks loomadel kellad kaala. Käina
Suurel laupäeval peab perenaine loomade lauda uksele tegema suure risti, see hoiab loomi haiguse eest. Hanila
Teisal pekstakse pajuvitsadega laudauksi, et loomad suvel ei haigustuks. Lihula
Suurel nädalal toodud hanepajusid koju, siis siginud haned sel kevadel hästi. Räpina
Suurel reedel ja jaanipäeval ei tohtinud päikesetõusl välja minna. Kui lähed ja kuled, kui ajas sarvõ, kes kuulis, sellel saab loomakahju (eläjä kuul). Nõidust oli palju. Lell kuuld tuud sarvõ aamist. Ai pyksi maha, käänd sinnapoole. Kui ajas paise, kõige suve oli hädas. Seto
Suurel reedel seoti taga aia vööga kolgispuud, tõine kysis läbi aia: "Mis sa teed sääl!" Siis vastas siduja: Susi suud seon," siis ei pidanud hunt loomadele viga tegema. Tarvastu
Suurõl neljäpäiväl ja suurõl reedel ei tohi kanamunnõ välja anda, sis ei saavat kanamunnõ. Räpina
Suure neljapäeva öösel peksti loomalauda uksi pajuvitsadega, et kuri silm loomadele kahju teha ei saaks. Tarvastu
Siis [neljapäeval] veetakse veel vana vikatiga ymber hoonete. Mõned usuvad, et siis ei tule usse majja, teised jälle teevad selleks, et loomad paremini edeneks. Seto
Lammastesõime pannakse sel päeval [neljapäeval] kanamuna, siis on läbi aasta hea lambaõnn ja lambad seisavad alati rammusad. Kullamaa
Suurel nädalal tehtud kalapyydmise võrgud ja kõik nõud peavad igakord ja alati kalu võtma, ega iialeski tyhjad olema. Sahataguse
Kalamehed korraldasid oma võrke sel nädalal, et suvel parem kalasaak oleks. Tarvastu
Sel nädalal ei lastud laeva vette, ei parandatud ega valmistatud. Lyganuse
Suure neljapäeva ja reedi vahel öösel peab laevapuid varastama, siis on see laev kange kalu pyydma ja salakaupa vedama, ilma et teda kätte saadakse. Valjala
Suurel neljapäeval tehtud kalapyiused, nagu ahingaid, võrkusi ja muid. Kõik need kalapyygiriistad, mis sel päeval tehtud ehk parandud, nendel olla suur õnnistus juures olnud, ykskõik, kus ehk millal nendega iganes pyidma mindud, ikka olla saak hea olnud. Ka jahimehed pidanud sellest päevast suurt lugu. Vigala
Siis olnud hää õnn, kui suurel neljapäeval enne valget sõnnikut välja viidud. Tallinn
Tahap keäki omma nurme hoita hukkaminegi eest, mingu suure neljapäivä hommongult välja enne päeva tõsemist kolmekeske, võtku yks ader perrä kui hobene, tõine vidagu suu veerest kui hobest, kolmas olgu ihualaste ja pidagu adrapääd peon - nii na ajagu kolm vaogest yle nurme, aga ilma kellegi nägemada ja teedmädä, sis ei löövat yttegi vika vilole, ei piinavat põud, ei vintsutavat vihm, ei rikkuvat ka räys. Vastseliina või Seto
Suurel nädalal ei tohi virutada, kolkida ega mingisugust kära, myra teha, muidu tuleb suvel liig palju myristamist.
Nõo
Ka ei tohi suure nädalas kolkida ega paugutada, sest siis pidada pikne sui sinna kohta, kus suure nädalas on paugutatud, maha lööma ja ka liiga valjuste selle kohas myristama.
Risti
Suurel nädalail ei ole raiutud, sellepärast et kui siis raiutakse, välk suvel suurt kahju teha.
Vändra
Suurel nädalal puid lõhkuda või paugutada tooks suvel palju kõuet.
Vigala
Suurel nädalal ei tohi õues puid ega kedagi kirvega raiuda, siis peavad loomad lonkama hakkama.
Tori
Suurel nädalal ei tohi rasket tööd teha, näiteks puid lõhkuda, pesu pesta ega muud sellesarnast, siis pidavat töötaja teises ilmas kära sees elama.
Viljandi
Kolmapäevaks peidetakse kõik terariistad ja sõelad ära. Kirved, saed ja teised riistad selleks, et suvel ei käiks äike kõvasti, aga sõelad, et suvel selles majas ei tekiks palju kärbseid. Seto
Suurel neljapäeval ja suurel reedel ei tohtinud nuaga lõikuda, et taevaisa tõreleb siis. Kambja
Suurel reedel es tohi puud murda ega raguda, sis pidi palju õnnetusi olema. Luud pidid katki minema. Otepää
Vanarahvas es lase ristipäiv ja suur nel´lapäiv ja suurõl riidel ossa murda, tulõ veri asõmõlõ. Rõuge
Suurel neljapäeval ei tohi midagi sisse kanda ega samuti puid lõhku, muidu tuleb palju usse. Kambja
Pyhapäeval, suurel neljapäeval ja suurel reedel ei tohtinud villase lõngaga töötada - pikne lööb riided põlema. Rõngu
Suurel nädalal ei saa mitte uut tuba ehitud ja kui seda siiski tehakse, siis lööb pikne selle põlema.
Märjamaa
Selelsama nädali sees ei tohi ka yhtegi hoone alust panna, et pikne lööb selle hoone ykskord põlema. On aga hoone rajamine ometi kuidagitmoodi suure nädala pääle trehvanud, siis piab hommikupoolse aluspalgile kolm risti yhele poole kylgi sisse raiduma ja selle kylje ristidega allapoole vastu vundamenti panema, siis ei ole kahju karta. Meie ligidal Paistu kylas usub yks peremees seda kindlasti ja tunnistab, et nende naabritalus, kus tuba (tare) suure nädala sees saanud rajatud ja mille pikne mõne aasta eest põletas, on see tõeks läinud.
Suure-Jaani
Varsaka kõrstsi juures naine ikk pest pesu suurel nädalil. Aga pikne tulnud ja löönd maja põlema – ka suurel nädalil. Siis ytlesid, et suurel nädalil ei tohi pesta.
Tyri
Kui suure või vaikse nädali päevadel käsikiviga või veskil jahvatatakse, siis myristab suvel selle maja kohal väga valjusti.
Pyhalepa
Minu ema ytles ikki, et suure nädalis ei tohe kurikaga pesu pesta, et siis sui myristab väga kõvasti ja kangast ei tohe kududa, et siis kärbsed sui pailu lendavad, öeldi: suure nädalis telledega mässad, siis sui muud ku kärbsed lendavad vurinal.
Suurõ neläpäävä hummukus keeti kiislat, sõs saava tuul aastal hyä kaara. Kiisla ll vana rahva siän suure au seen, ta oll nääde pidu- ja kylalise syyk. Rõuge
Kui syyd kalla, sis võid sellel aastal igast kottast (kohast) vett juvva, ei jää haigõks. Om vaja ubinit syvvä, sis saad nii illos ku uppõn. A ku syyt marjo, sis saad terve aastak punanõ nigo mari. Seto
Suur neljapäev ja suur reede. Toitusid söögilaualt neil päevil ei tohi ära koristada. Emmaste
Suurel neljapääval pidi saama ikka leiba tehtud, oli seda hädaste tarvis või mitte, siis oli ikka leiba. Simuna
Kui suurel neljapäeval enne päeva ristteede peal tuld teha, siis olla hea viljaõitsmine ja terav vili. Jämaja
Suurel neljapäeval enne päikesetõusu teevad jahimehed ristteede peal tuld, et siis suvel neil oleks suurem saak. Jämaja
Suurneljapäeva ööse võetakse igast sugust natuke liha, vilja, närtsusi jne, põletatakse panni pääl ära ymber piiride käies, et kõik häda eest kaitstud oleks. Ansekyla
Kui suurel nädalil vilud ja kylmad ilmad on, siis läheb pärast pyhade ilm ikka kenast sojaks ja kylm kaub.
Kaarma
Kui kevade suur nädal kylm, kõle ja tuuline olla, siis olla ka väga vaene ja vilets viljasaak sel aastal.
Rapla
Kui suurel nädalal sojad ilmad on, siis tuleb vilu kevade.
Käina
Kui suurel nädalal kuivad ilmad on, siis tuleb kuiv suvi.
Kose
Kui suurel nädalal vihma sajab, siis tuleb vihmane suvi.
Koeru
Kui suurel nädalal sajab, tuleb hea viljavoos.
Rakvere
Kui suurel nädälil sadab, siis suab iad einä.
Kolga-Jaani
Arvati, kui suur nädal on udune, tuleb soe suvi.
Tori
Kasutatud kirjandus Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender. Eisen, Mathias Johann 1932. Kevadised pühad. Hiiemäe, Mall 1981. Eesti rahvakalender II. Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus. Kama, Kaido 1988. Vikerkaar nr 1. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Loorits, Oskar 2000. Liivi rahva usund, IV-V. Loorits, Oskar 2001. Endis-Eesti elu-olu IV. Lugemispalu karjakasvataja elust. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 18. Moora, A 1991. Eesti talurahva vanem toit II. Toidybek, Lidija 1998. Mari usund.
