[text]

Täna on

Ussikuningas, Oskar Kallis 1915
Ussikuningas, Oskar Kallis 1915
24.02. on rahvakalendris pyhendatud ussidele ja kõikvõimalikele putukatele-mutukatele ehk matsidele-matakatele ja silakatele, aga ka kalaõnnele. Vabariigi aastapäeva tähistamise kõrval tasub meeles hoida ka selle päeva põlist tähendust. Ehk pole juhus, et ussi äratamise päeval välja kuulutatud Eesti Vabariigi vapiks on pakutud ka Oskar Kallise Ussikuningat.


Vanarahvas on nimetanud seda päeva ussi äratamise päevaks, silakapööramise päevaks ning kasutusel on olnud ka madisepäev, madisepäe, madisõpäe, madisepäiv, madisepääv, madissepäev madissapäev, madiksepäev, matsabä, matsapäev, matsepää , matsebä, madsebe, matsapäev, matjuksepäiv jms.

Sel päeval tulevat ussil hing sisse ja ta pööravat teist kylge. Kui matsapäeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hypata ehk uss yle tee roomata, tuleb päikseline ja kuldne suvi. Viljasaagile ei mõjuvat see aga hästi.

Matsapäeva ilmal ja samuti inimeste tegemistel on väga suur mõju eeloleva aasta ussi- ja putukarohkusele. Seetõttu on siis kasulik hoolega tube ja lautasid pyhkida, pesu pesta ja õue piirata. Hoidutakse aga puude ja okste kojutoomisest, kudumisest ja nõelumisest.

Päeva pidusöögid on eri paigus isesugused. Ansekylas odrajahust, lihast või verest käkid ehk paldid, Jämajas ja Haljalas jahukört ehk -supp. Ansekylas alustatakse varakult - enne päevatõusu syyakse sealiha ja juuakse viina. Ka Mustjalas keedetakse varavalges sealiha ja sinna kõrvale paksu sousti ehk notti. Kihnus keedetakse pool seapead ja Kullamaal sea kyljeliha. Põlvas saab vatska ehk õhukest saia ning Jõelähtmes küpsetatakse suurema kalasagi nimel kooki.

Varasemalt peeti talude väeoloomana kodumadusid. Neid toideti ja hoiti hoolega, et õnn oleks perega. Kodumaod elasid toas, mõnikord aga ka laudas, aidas, või maja lähedal kivihunnikus. Johann Mathias Eisen kirjutab kodumadudest 1926. a ilmunud raamatus Eesti vana usk. Mõned nopped sealt:

"Võnnus viidud risti-neljapäeval kodumadude jaoks ohvrikivile ohvreid, kas esimest võid, või villaseid sukki, või kindaid. Aastat risti-neljapäevast teise aasta sama päevani kutsutud „kodumaokeste“ aastaks. Võõraski ei tohtinud kodumadusid tappa, sest siis oleksid loomad kärvanud. Endised kodu-ussid erinenud praegustest madudest; endised olnud kas valged või vahakarva.


Sellevastu tunneb O. W. Masing eestlaste seas veel hästi kodu-usside pidamist. Ta kirjutab selle kohta: Mitmes maakonnas meie maal on mõnes talus juba vanast ajast viisiks võetud, et kodu- ehk majausse peetakse ja söödetakse ning oleme seda oma lapsepõlves oma silmaga oma sündimispaigas näinud. Oli Lohusoo kihelkonnas Avinurme vallas üks väga nõukas talupoeg, nimelt Anniksaare Jaan, kel seesugused kodu-ussid või maod olid, keda söötis ja ebausu pärast otse pühaks pidas, sest ta ütles: kellele Jumal neid toidetavaks saadab, sellele jagab tema head. Pani siis peremees või perenaine igal hommikul piimakausikese kambri põranda peale ja vilistas korda 2 või 3, ehk kutsus perenaine neid nõnda, kuidas pardipoegi kutsutakse, et neid piilutakse, ning tuli siis peagi 2, 3, mõnikord 4 ja viiski madu kambriseina alt välja piima sööma. Ütles seesama mees neile ka värsket liha söötvat, mis veel soolamata on, kui seda majas juhtub olema. — Edasi kõneleb Masing, kuidas ta teine kord Anniksaarel käinud ja neid seal näinud: tuli siis 2 ussi korraga välja ja ronisid selle kausikese juurde, mis seal oli. Ei kuigi kaua pärast seda tuli veel 3 tükki seina alt välja. Hakkas siis inimene suuga matsutama ja hakkasid siis 4 tükki teda mööda üles ronima. Oli mehel haakidega kuub seljas. Tegi haagid ja põue eest lahti: 2 tükki puges põue, kolmas ajas ennast tema käise sisse ja veel üks ronis üles tema kaela. — Edasi jutustab O. W. Masing, kuidas madudele piima antud ja maod peale söömist seina alla pugenud (O. W. Masingi kirjad IV, lk. 69).


Luce kõneleb niisama oma nägemise järele madude austamisest. 1826 olnud ühel Saare meremehel laevas kastike kaasas, madu sees. Meremees kinnitas, et niikaua kui madu laevas, mehe käsi hästi käib. Madu hankida talle ikka parajat tuult ja varjata õnnetuse eest (Wahrheit und Muthmassung, lk. 63).

Mõnes kohas peetud kodumadusid koguni Tõnni vakkades, kus neile piimaohvri kõrval muidki ohvreid ohverdatud. Isegi kirstudes peetud siin-seal kodumadusid põlvest põlve ja antud neile suurt au (Eesti Kirjandus 1910, nr. 4).

Eestis tunti veel mineva aastasaja viimsel veerandil kodu-usside pidamist.

Kirjanik J. Mändmets räägib, oma lapsepõlves käinud ta Kärla Lihu veskil kellegi vanamehe juures, kes kodu-usse pidanud. Vanamees viinud poisikese tagakambrisse, kutsunud ussid nurgast august välja ja annud neile rõõska piima lakkuda. Ussid käinud mõnikord vanamehe juures koguni voodis.

Meie päevil kuuldakse veel väidet, et igas talus usse peab olema, sest muidu on tulekahju ja muud õnnetust karta. Usside austamist ega söötmist ei ole enam kuulda."

Katoliku kalendris on 24.02. pyhendatud apostel Mattiasele. Peale kuupäeva ning nime näiva sarnasuse ei ole maarahva tähtpäeval Mattiasega midagi pistmist. Püha Mattias on joodikute, puuseppade ja rätsepate kaitsepyhak ning ta tunnusmärk on kirves.

Millised on ussi äratamise päeva uskumused, tavad, ended ja taiad, saab lugeda allpool olevast pärimusevalikust. Allikaks on Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud ning Selma Lätti koostatud raamat Eesti rahvakalender I, 1970.


Nimed, nädalapäevad
Missugusel päeval madisepäev on, sel päeval ei tehta esimest korda kylvi. Kihnu

Kui kevadel sellel nädalapäeval herned maha tehakse, mis päeval madisepäev oli, siis ussitada nad kangeste ära. Tori

Mis nädalapäe madisepäe on, selle päeva ka põle ää kaapsi istutada, lähevad matiki täis. Häädemeeste

Kui selle nimelisel nädalapäeval, millal selle aastal madisepäev on, kartulid maha tehakse, ei kasvada nad hästi ja olla palju ussitanud ja mädanenud. Saarde


Kylalised, kylaskäigud

Kus peresse madisepääval yks emane tuleb, seäl peres on paljo kärbseid. Kaarma

Naised äi tohi matsabä kylas käiä. Eese laiade kuueändadega nad viivad kärmpsid. Kui naine matsabä kylase läheb, siis ta kuueänd tuleb lõhki lyya.
Yhekorra vana Liiva Andrus löönd Mere Mariu kuueänna lõhki. Sasind ännad pyuse ning kervega raiepaku pääl ark ända. Pyha

Kui keegi madisepääval teise peresse tuleb, siis toob ta enesega senna peresse suviks palju kärbseid, aga kui selle inimesele pyksid pähe aetakse, siis ei tulla kärbseid. Kaarma


Põllundus

Madisepääval viidakse yks hangutäis sõnnikut põllule, et seega põld hästi kasvab. Kärla

Kui matsapäeval visata kolm hangutäit sõnnikut laudast välja, siis suvel pole lautas kärbseid ega muid putukaid. Hanila

Kui madisepäe sõnnikut välla viiakse, siis ussid ei tule maja ligi. Rapla

Madisepäeval visatud loomalautadest välja sõnnikut, siis äi oln tuhlid sui mitte ussised. Karja

Matsepää omikul kylvati tuhka põllu pääle – putukaid ei lähe kallale. Ansekyla

Madisepääval riputatakse tuhka lakka, siis ei riku ussid, putukad jne põllul vilja. Simuna

Matsapäeval viidi tuhka peenraile ja palimaadele, et kevadel mullas ussid taimede juuri ära ei saaks närida. Kihelkonna

Madisepäeval võetakase koldest tuhka ja hoitakse seda kuni kapsta istutamiseni, kus seda siis enne istutamist maa peale kylvatakse, et ussid kapstaid suvel ära ei sööks. Tõstamaa

Matsebä viiakse aiaäärtesse angede peale tuhka, aganaid ja muud prahti, siis anged sulavad ära – ei maga vilja ära. Kirbla

Madisepäeval tuleb vana luuaga puud yle pyhkida, siis ei ole järgmisel aastal puul putukad kallal. Tyri


Karjandus, koduloomad

Et kari suvel kokku hoiaks, lyyakse iga looma sama vitsaga ja pannakse see vits lauta lae alla. Rapla

Madisepääval lõika iga looma sabast pisut karbu, pigita neid ja vii igayhe ukse alla, kust loomad käivad. Looma enesele tõmma pigi ehk tõrvaga rist sabajuurika peale, siis ei eksida loomad karjamaal yksteisest. Vändra

Madisepääval pyhiti veise karvad kontsaluuaga yksipidi siledaks, obusid ahjuluuaga. Vändra

Minul niidetakse iga aasta madisepäeva ööse lamba pead laudas ära ja seda tehakse mitmes kohas, kus lambalaut majast eemal on ja koera ei ole. Seda lolli tegu tehje vanad kalapyydjad, kes kalapyysid madisepäeva öösel varastud lambapea karvadega suitsetade. Pöide

Madsebe visati kukk yle katseharja, et oitku ennast ise, et sis ei ole kanu enam vaja toita, otsivad õuest ise. Muhu

Madisepäeval lastud kanad esimest korda välja ja pandud punane pussakas ymber kanade ja erned sisse, siis munenud kanad kokku. Tori

Siis antakse kukele võti kätte, ta võib kanadega talvekorterist välja minna. Rapla

Matseba keidi pyiseid soskimas võrguuiga, siis pyiavad sui easti. Pyhalepa


Toidud

Sel päeval kypsetati kas odrajahust, lihast või verest käkid, mida kutsuti „paldid“, neid söödi. Ansekyla

Söök on sellel päeval jahusupp. Jämaja

Madiksepäeval keedetakse jahukõrti, siis ei sigi ussid kapsa. Haljala

Madisepäival kydstas vatsku. Tähendap, sis ei saa ialgi vadsajahu ära lõpma. Põlva

Madiksepäeval tehakse kooki. Kes siis koige suurema koogi teeb, sel on koige rohkem kamelit. Kes aga sel päeval putru keedab, see saab aga mererohtu ja sonniku. Jõelähtme

Tõnisepäeval keedetakse pool seapead, madisepäeval teine pool. Kihnu

Matsapäeval enne päeva syyakse sealiha ja juuakse viina. Ansekyla

Madisepäeval on ka vanarahval yks kuntsipäev. Niisuke tähtis pää, et kui omal sealiha ei olnd, siis toodi teise käest, söödi siaseljaliha, siis ei pidand suvel ussi nägema. Ei pidand seda tigedat elajat silma ette tulema ega pidand hammustama. Kullamaa

Matsepää omiku vara enne päikest pidi syydud saama, siis kiideti notti ja seaseljaliha, pekki. Kui pole matsepää liha söönd mette, siis uss pidi metsas ammustama. Mustjala

Madisepäeval ei tohi liha syya, siis näed suvel ussi. Torma

Madisepääval ei tehta ka leiba, sest selle leva kui ka kõige suvise levakoorukese alla peavad väikesed matikad tekkima. Häädemeeste

Matsepää ei tohi piima syia, siis sui tulevad kärmsed kallale. Jämaja

Matsapäeval ei sööda erneid, et need ei ussitaks. Ansekyla

Kui madisepäeval kapsaid syyakse, söövad suvel ussid kaapsad ära. Kärla


Käsitöö

Madisepäeval ei tohi kedrata, siis tuleb suve palju kärpseid. Martna

Matsepää oli villakedramine keelatud, si tähendas koide pääle, koid ajavad muidu riided ää. Mustjala

Villu es tehta ega lõnga es kedratud, muidu ussid nõelavad. Jämaja

Matsepäeval ei tohtinud kedrata, siis näeb suvel palju usse. Seda kunsti peetakse praegugi mõnel pool. Nõeluda ka ei tohtind, siis ussid nõelavad suvel. Karja

Madisepäeval ei tohi kedrata, muidu näed hunti. Jõelähtme

Madisepäev maetakse kõik vokid riiete alla, et suvel hunt lambaid ei võiks murda. Rakvere

Madisepäeval pidivad vokk, nõel ja sõel ära peidetud saama. Kui sel päeval vokki nähti, siis pidi karu nähtama. Kui sukanõela nähti, siis nägi see inimene järgmisel suvel palju madusid. Vaivara

Madisipäeval ei kedrata, lambad hakkavad  ymber käuma – nierud muas“. Kihnu

Kui madisepäeval pyyselõnga kedratakse, siis peab torm pyysed ruttu ära lõhkuma, ja kui riidelõnga kedratakse, siis peab see inimene, kes selle riidega merele läheb, ära uppuma. Pärnu

Kui naised lõnga kerisid, pidid ussid põõsa alla kerima. Ansekyla

Kui matjuksepäiväl kerilauad väljäs on, siis nägeb suvel ussi. Kuusalu

Matsebe ei tohi vardaid kududa, siis näeb suvel usse. Kaarma

Madiksepäeval ei tohi sukka teha, siis hakkavad lambad luukama. Haljala

Kui sa madisepääval kangast koud, näed sa suvel palju ussa. Kärla

Madissepäeval ei tohi kangast kududa ega kangaspuid paugutada, siis on suvel palju myristamist. Viru-Nigula

Mehed kudusid kalavõrkusid, uued võrgud pidid teravad olema kalu pyydma. Ansekyla

Matsabä kojuti võrku, siis kalad soskivad ka võrku. Kihelkonna

Matsapäeval ja tõnisepäeval ei kujuta ega parandata võrke, sest need ei pyya. Hanila

Madise- ja tõnisepäeval ei saa võrku koetud, vaid mõnes kohas maetavad pyised koguniste pimedas kohta riiete alla, sest selle päeva valmistatud pyise sisse ei pea midagi hakkama, kuid peab veel meres koguni ära keerutama. Häädemeeste

Kui madisepäeval õmbled ehk nõelud, siis näed suvel ussi. Jyri

Madisepääval ei tohi sukka nõeluda, siis sel suvel hammustab uss jalga. Simuna

Madisõpäe ei õmmõlda, ei nõeluta ega pistetä, siis sui jälle kärpsed syeväd. Kihnu

Madiksepäeval ei tohita mitte õmmelda, nõeluda ega sukka teha, ylepea mingit torkimise tööd, siis minna sead pahuraks. Vigala

Ka ei tohi sel päeval midagi sõeluda, siis on suvel väga kärbseid. Laiuse

Madiksepääv ei tohi sõela liigutada, siis on palju sääski. Rakvere

Madisepäev. Kui madisepäeval kummuli sõelaga sõeluda õhus ja teine kysib: „Mis teed?“ Ja sõeluja vastab, et: „Kärbseid ja sääski sõelun välja.“ siis pole neid suvel. Pyhalepa

Matsapäeval ei tohi sõela ega kedravarsa majas olla, et ussid suvel mitte maja ligidale kippuda ei katsuks. Pöide.

Sõela ei tohtinud madiksepääval nähe ega jahu sõeluda, siis kardeti silmad tuhmiks jääma. See maeti õlekuhja sisse. Ambla


Kodused tööd

Matsa- ehk silikapööramise päeval pyhitse tuba ja viiakse pyhked elumaja juurest kaugele allatuule. Ka loomalaudast viiakse peoga põhku välja, siis kaovad kärbsed jm putukad elamust ja ka loomalaudast. Hanila

Kui madiksepääval toapyhkmed jää peale viida, siis ei ole suvel kärpseid. Kuusalu

Kui talve-madissepäeval lauda lage pyhitakse, siis ei ole sui kärpsid ega parmusid laudast nii kui ka lehmade juurest leida. Paistu

Matiksepääval pyhkis ema kõik kohad, tuad ja kambrid ja laudad hästi puhtaks, ise ikka ytles: „Tutikad tuast välla ja matikad majast välla!“ Siis ei pidand söödikuid siginema. Häädemeeste

Matseba pääva pyhiti tuba ja pyhked viidi kaugele, et ussid ei tule sui õue. Pyhalepa

Kui kolmest kohast korjati purusid ja need viia kuhugille aiaristide alla, siis siginesid sinna saabuval suvel lugematumad parved igasugu usse. Seda võidi ka kurjasti tarvitada ja vihamehe õueaia risti alla ussipurusid matsapäeval viia. Kihelkonna

Matsapäeva pyhked viiakse põllule ja põletatakse ära, tuhk kylvatakse laiali, et põld ei karetaks. Ansekyla

Aga pesu pesta võib madisepäeval, siis pesed õhu putukatest puhtaks, et neid ei ole sui kuigi pallu näha. Rapla

Piad ei või sel pääval koa mitte sugeda, siis hakkab pia kõõmama. Kose

Matsepää ei võind pead sugeda, siis ussid pistavad sui. Lapsed läksid kooli sugemata peadega.
Matsepää ei tohtind juukseid leigata, siis on ussid ka teravad ja nõeluvad kui matsepää terava asjaga käid ringi. Ansekyla

Matsabe ja vaslabe lõigatakse juuseid, siis kasvavad juused hästi. Hanila

Kui matsapäeval tuld tehtud ehk ka tikuga tuld võetund, toond vana naine kotiga tööd, töökotid seisn siis ikka uluall. Karja

Madisepäeva laupäeva õhtul. Sel päeval oli pruugiks õhtul tuleta magama minna, mis kärblaste sigidust pidi takistama. Mihkli

Kui matsapäeva õhtul tuli yles võetakse, siis juhtub tulekahju. Ansekyla

Kes madisepääval omas majas tule ylesse võtab, selle lapsed ja pere jäävad kidevaks. Kaarma

Kui matseba pääva midagi õue tood, kas puid või einu, siis tulevad sui ussid õue. Pyhalepa

Kui madisepäe midagi metsast kodu toodaks, siis sigivad sui ussid õue. Madisepäe veetud puudega tulevad ussimunad õue. Häädemeeste

Matsapäeval ei tohtind puid tuppa tuua, ussid tulevad sisse. Prahiga seltsis viidi teise perese vihmausse, sukapael seltsis, see pidi kõige vanem uss olema. Karja


Loond

Madissepäev peetakse ussi äratamise päevaks. Risti

Ja ussid siis akkavad mätastes ka jo inge tõusma. Tyri

Madisepäeval peavad ussid teise kylje pöörama. Ridala

Siis võetakse katlapuu ja kook, pannakse risti ja siis nööri otsas taga vedades kord vastupäeva yks ring elumajade ymber käidama, siis ei tule ussid yle selle viira suvel õue mitte (nendel olla siis, kui nad tulla tahaksid, siis on nendel tuli ees.) Jämaja

Matsapäeval vedavad vanad mehed raudkangisi järele ja viskavad pulki õuest välja, et sui õues ussisi ei oleks. Ansekyla

Matsepää omiku, kes kõige enne maast yles tõusis pidi minema õue. Õuest pidi võtma yha tongi, viskama yle aja ja ytlema: „Madu õuest välja!“ Mustjala

Matsapäeva ommiku vara minnakse õue ja vissatakse pulki yle aja, ise öötakse: „Siskad metsa ja sead metsa!“ Siis ei tule ussid maja juurde ja sead seisavad väljas. Jämaja

Madisep lõigatakse lõukese keel lahti, et see pea laulma hakkaks. Pyhalepa

Matsebest leogesesitt hanges. Käina

Madisepäeva ajal viib vares oma pesa jauks esimese rao. Teisendi järele muneb vares sel päeval esimese muna. Kadrina

Madisepäeval tõusta kõik kärpsed ja parmud hinge. Väike-Maarja

Madisepaaval akkama kõik mutukad elama, kes viljaseemne ää söövad. Põltsamaa

Madissapäeval pidada puuputukatele ja maamarglastele elu sisse loodama, ja madissapäeval lumet sadab, et pidada suvel palju parmusi olema. Tarvastu

Rahvas ytleb: „Kõik matakad pöörvad madisepäeval teise kylje peale ennast.“ Hanila

Matsabe viidi kärpseid teise perese. Seoti yhte rosinase lõnga kylge pulkest tehtud „kärpsed“ ja viidi teise perese ja seoti ukselingi ehk käekatse kylge, siis es pea enam sui kärpseid olema mette. Muhu

Madisepäval peab kolm korda ymber maja jooksma, teine kysib sehest: „Mis koldritsikad tegevad?“ Väljas olija peab vastama: „Söövad yksteist.“ Jämaja

Madisepäeval. Õhtul tikub perenaine ahjuluua selga ja sõidab nii rabase ehk soosse, kuna ta ise laulab: Urrahtsah, urratsah!“, sest et siis kärbsed ja parmud loomade kallalt ära lähevad. Audru

Madisep aetakse käsikivi kolm korda vasakut pidi ymber. Yks jahab, teine kysib õuest: „Mis sä siäl jahad?“ Vastus: Kärpsi.“ Siis on suvel vähe kärbseid. Antsul oln võeras tydrik. Sie pandud jahama. Vana Mari kysyn: „Mis sä siäl jahad?“ Tydrik ytlen: „Sigadõ vilja!“ Siis suan ette tymädä. Kihnu

Madisepäeval jahvatad tyhju käsikiva mis myrisnale. Ja yks pere liige jooksis ymber tua ja kysis ajuti läbi akna: „Mis sa jahvatad?“ Jahvataja pidi vastama: „Kärpseid jahvatan.“ See pidi tähendama, et suvel kõik putukad ja mutukad, kärpsed, sääsed, parmud, sõgelased jne ära kauksivad. Tori


Ilm

Madis rikub merejäe ehk rakendab. Viru-Nigula

Madisepäeval olla pool talvist lund veel taevas, alles sadamata. Pyhalepa

Madisepäev. Selle päeva hommikul visatavat taevast kuum kivi meresse. Kuusalu

Madisepäevast olla pool lund alles taevas, siis vissatada soe kivi kaevusse ja kylm allikase, mis seda tähendab, et talvel allikavesi soem on kui suil. Karja

Madisepäev hakkavad kõrred lund vihkama. Põltsamaa

Matsapäevast pääla hakkavat kõik asjad, kivid, kannud, pulgad, maa ja yldse kõik asjad ning olevused talve vihkama. Pulkade, kivide jne ymbert hakkab lumi sulama – nad vihkavad lume oma ymbert ära. Kihelkonna

Matsabest akkab lumi ikka kõiki asju kartma, akkab puude, pöösaste ja kivide, kändude äärest taganema. Nende ymbrused jäävad kõige enne lumest paljaks. Pöide

Kui ilus päikesepaistne ilm, siis tulevad kuiv, põudne suvi. Rapla

Kui madisepäe päe paiste kas või na paelu, et saab ratsaobuse selge istuda, siis oo ilus sui, aga kui ei paista, siis oo sui vihmane. Audru

Kui madisepäeval nii kaua päev paistab, et uss saab yle tee minna, siis peab ilus kevade olema. Risti

Kui madisepäeval niigi palju päevapaistet on, et mees hobuse selga võib hypata, siis on õnnistavad viljalõikust loota. Tõstamaa

Kui madisepäeval lund sadada, siis olla hea viljarikas aasta oodata. Ambla

Kui madissepääval nii paljugi lund tuleb, et õlekõrre ära katab, siis tuleb hea aasta. Pärnu-Jaagupi

Kui madisepäe sadab, saab marju. Häädemeeste

Kui madissepäev saab(sajab), siis on ube ja ernid pallju ning parme rohkesti. Kursi

Kui madisepäeval laia lund sadab, siis tuleb suvel sääska ja parma palju. Viljandi

Matsapää. Uss pöörda sel pööval teise kylje, ja kui sel pääval vihma sajab, sajab ussisi ylalt maha, söövad kaapsud ää. Karja
Kui sel päeval lund sadas, pidi olema ea kalasaak. Ansekyla

Kui madiksepäiväl yle olekorre lund sadab, siis pool talve taevas. Kuusalu

Tuisas madisepääval pool reejalase täit lund, siis pidi eestuleval suvel viljaline aeg tulema. Ridala

Kui madisepäev tuisk jalasekoha kinni ajab, saab rohkesti keeduvilja. Põltsamaa

Kui madisepäeval tuistab, siis on suvel palju kärbseid, parmusid ja teisi lendavaid putukaid. Harju-Jaani

Kui madissepääval vähä madalast tuiskab, siis on suur ajavillade õnnistus. Aga kui ylevalt sadab, siis tekkib või sigineb suvel pallu kärbseid ja parma ja kõiksugu söödikuid. Kursi

Käina mehed arvasid, et kui madisepäeval tuiskab, siis saab kevadel kalu. Kui pool reejalastki umbe tuiskab, siis saab tublisti kalu. Kuhu randa tuul pääle puhus mere poolt, säält sai kalu ja see kutsuti vastrannaks. Varirannast ei saand kalu. Käina

Kui madisap niigi paelu tuiskab, et yle õlekõrre veereb, siis on veel yheksa tuisku sel kevadil. Vändra

Matsapä vaadati allati, kustkandist tuul puhus, et säältkandist puhus ta enamasti veerand aastat. Jämaja

Matseba vaadati tuult. Selle tuulega ei tahetud kevade juurvilja maha teha, ussid söövad ära. Reigi

Kui madikse tuulega saab vilja maha tehtud, syia ussid ja tõugud vilja ära, olgu see mis vili tahes, tuleb pidada meeles, kust puhus madiksepäeval tuul. Jyri

Madissepääval sai hoolega järel vaadatud, kustpoolt tuul puhus, selle tuulega pidid kevade erned saama kylvatud. Kylvaja pidi aga erned vastutuult maha kylvama, siis head puhtad erned kasvama. Jõhvi

Kust madisepäeval tuul on, selle tuulega piaks erneid kylima, see oli vana põllumeeste kunts, siis pidid erned ästi kasvama ja ei pidand ussitama. Kullamaa

Kui madisepäeva tuulega kardulid maha tehtud, siis tulnud ussid. Lihula

Kustpoolt madisepäeval tuul on, selle tuulega olla hea kõiki vilja, iseäranis aga linu kylvata, nad anda hääd saaki. Kadrina

Keerutab madisepääval tuul, sis lendavad mesilased ää. Tori

Kui madissepäeval tuul põhjast on, läheb suvel palju linnuperesid ära. Laiuse

Matsepää vaadeti tuult. Kui maatuul oli, siis see pidi merese puhuma ussid ja massagad. Kui meretuul oli, siis see pidi puhuma merest maale palju putukaid. Kui tuul kõvasti kyljest oli (põhjast), siis pidi vali kevad olema. Mustjala

Ka tuul mõjub matsapäeval suvise usside-madude asukoha pääle. Nimelt ustakse, et kui tuul on maa poolt, et siis puhub see matsid merre. Seda hyytakse ka kõvaks tuuleks; vastupidi, kui on tuul pehme, siis puhub see matsid suveks maale ja neid pole rannaääre inimestel kogu suve jooksul näha, et kui tahad ussi näha, siis mine maa poole. Kihelkonna

See oli meitel jälle matsepää komme, et kust puhub tuul; kust puhus tuul, säält pidi kevade ka puhuma. Ida-põhjatuulega on meitel parem rugiõitsemine, pidi ea viljaaasta tulema. Kui läänetuul oli, siis pidi olema ea kalasaak. Nyyd neid kombeid enam palju ei esine. Ansekyla

Madise tuul. Kui madise tuul oli maa poolt, siis puhus ta meresse kaladeks. Kui ta oli mere poolt, siis maale ussideks. Lääne-Nigula

Kuva: Oskar Kallise vaip "Ussikuningas" on vaatamiseks välja pandud Eesti Rahva Muuseumis.

 

Ahto Kaasik