Täna kell 11.37 algab kalendrikevad. Aeg kaldub nyyd jõudsalt valguse ja soojuse poole. Vanarahvas on vaadanud selle päeva ilmamärke ja uskunud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Kas just kase otsa tuulepesasse, aga pysivasse ilmakaarde kyll.
Kevad ise ei hooli kalendrist ega tähetarkusest, vaid saabub omasoodu koos kõrgeneva päevakaare ja tema äratatud eluga kord varem, kord hiljem. Tänavu oli yle tyki aja päris talv ning ning lumi ja kylm on tervitamas ka saabuvat kevadet. Lumehangest on võetud esimesed vahtramahlad ja leitud lumikellukesed, kuuldud esimesed kuldnokad ja kiivitajad.
Mõneti laialivalguv on ka astronoomilise kevade algus. Täna peaks olema kyll arvestuslik võrdpäevsus kuid Eestis oli juba 18.03 päeva pikkus 12 tundi ja 4 minutit. Seega jäi päikese poolest pööripäev 17. ja 18. kuupäeva vahele. Täna aga kulub Maavallas päikese tõusust loojakuni juba 12 tundi ja 14 minutit. Lisaks on enne päeva tõusu ja peale loojakut mõned tunnid valget ja hämarat aega.
Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev täna ei pööragi. Rahvatarkus teab, et päev pöörab kaks korda aastas - talvel jõulude ning suvel suurte päevade aegu.
Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast pole kevadine ja sygisene pööripäev maarahva pärimuses kuigi olulised. Kevade saabumisest kõnelev pärimus jaotub eelnevate ja järgnevate tähtpäevade vahel. Kui otsida rahvakalendrist kevade algust tähistavat päeva, siis võiks selleks olla marjapunapäev (kapsamaarjapäev, 25.03). Just selle päevaga on seotud enamik ilmaendeid, taigasid ja kombetalitusi, mis puudutavad eelolevat kevadet.
Kevadise pööripäeva tähistamise kohta on yksikuid teateid ja pole selge, kui usaldusväärsed need on. Eisen vahendab erandliku teate Amblast, mille kohaselt keedeti juba kaks päeva enne kevadist pööripäeva Uku peo jaoks söögid-joogid valmis ja kanti aita suurele lauale ukuvaka ymber. Samas jääb lahtiseks, millist päeva pööripäevaks peeti.
Kevadine ja sygisene pööripäev on nö poolpööripäevad, mis aitavad peamiselt ennustada eeloleva aasta ilmasid. Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Yldiselt usutakse, et kust kandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve kevade. Samuti tähendab kylmast või kõvast kaarest puhuv tuul kylma kevadet ja vilu suve, soojast või vesikaarest puhuv tuul aga sooja. Tänane ilmakaart lubab pehmet lõuna-edela tuult ja seega ennustab tuul sooja kevadet ja suve.
Saardes on arvatud, et pööripäevale eelnevad sajud tähendavad kehva põllusaaki, pööripäevajärgsed sajud seevastu head. Randlased ennustavad aga pööripäeva tuule järgi kalasaaki.
Peipsi ääres on kõneldud:
Kevadisel pööripäeval pani randlane tähele, kust poolt tuul puhub. Oli tuul järvest, läks kala Venemaa randa. Metsatuul aga tõi suveks kala oma randa. Sama kõneldi kevadel ka Peipsi jää kohta. Ajas tuul kevadel kõrged jäämäed randa, mis sulasid vahel suvistepyhadeni, jäi kala ka meie randa. Läks jää, läksid ka kalad.
Vaata lisaks
Rohkem pärimusi siin.
Astronoomialehel päikese tõusud ja loojakud pööripäeva paiku.
Lugu: Ahto Kaasik
Kuva: Arne Ader