[text]
Täna on

Tuulepesa. Kuva: Arne Ader
Tuulepesa. Kuva: Arne Ader
Täna varahommikul kell 5.50 algas kalendrikevad. Aeg kaldub nyyd jõudsalt valguse ja soojuse poole. Vanarahvas on vaadanud selle päeva ilmamärke ja uskunud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Kas just kase otsa tuulepesasse, aga pysivasse ilmakaarde kyll.

Kevad ise ei hooli kalendrist ega tähetarkusest, vaid saabub omasoodu koos kõrgeneva päevakaare ja tema äratatud kevadmärkidega kord varem, kord hiljem. Tundub, et tänavu jäi talv vahele ja loodusmärkide järgi läks sygis sujuvalt yle kevadeks.  Õitsvaid lilli võis siin-seal näha läbi talve ja ka rändlinnud hakkasid tagasi jõudma tykk aega enne kevadist pööripäeva. Värsket vahtra- ja kasemahla on ryybatud. Ka elujõust pakatavad esimesed naadid, nõgesed ja karulaugud on juba maitstud.

Mõneti laialivalguv on ka astronoomilise kevade algus. Täna peaks olema kyll arvestuslik võrdpäevsus, kuid Eestis oli juba 17.03 päeva pikkus 12 tundi. Täna aga kulub Maavallas päikese tõusust loojakuni juba 12 tundi ja 16 minutit. Lisaks on enne päeva tõusu ja loojakut mõned tunnid valget ja hämarat aega.

Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev täna ei pööragi. Rahvatarkus teab, et päev pöörab kaks korda aastas - talvel jõulude ning suvel suurte päevade aegu.

Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast pole kevadine ja sygisene pööripäev maarahva pärimuses kuigi olulised. Kevade saabumisest kõnelev pärimus jaotub eelnevate ja järgnevate tähtpäevade vahel. Kui otsida tingimata kevade algust tähistavat päeva, siis maarahval võiks selleks olla marjapunapäev (kapsamaarjapäev, 25.03). Just selle päevaga on seotud enamik ilmaendeid, taigasid ja kombetalitusi, mis puudutavad eelolevat kevadet.

Kevadise pööripäeva tähistamise kohta on üksikuid teateid ja pole selge, kui usaldusväärsed need on. Eisen vahendab erandliku teate Amblast, mille kohaselt keedeti juba kaks päeva enne kevadist pööripäeva Uku peo jaoks söögid-joogid valmis ja kanti aita suurele lauale ukuvaka ymber. Samas jääb lahtiseks, millist päeva pööripäevaks peeti.
 
Kevadine ja sygisene pööripäev on n.ö poolpööripäevad, mis aitavad peamiselt ennustada eeloleva aasta ilmasid. Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Yldiselt usutakse, et kust kandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve kevade. Samuti tähendab kylmast või kõvast kaarest puhuv tuul kylma kevadet ja vilu suve, soojast või vesikaarest puhuv tuul aga sooja.

Saardes on arvatud, et pööripäevale eelnevad sajud tähendavad kehva põllusaaki, pööripäevajärgsed sajud seevastu head. Randlased ennustavad aga pööripäeva tuule järgi kalasaaki.

Peipsi ääres on kõneldud:

Kevadisel pööripäeval pani randlane tähele, kust poolt tuul puhub. Oli tuul järvest, läks kala Venemaa randa. Metsatuul aga tõi suveks kala oma randa. Sama kõneldi kevadel ka Peipsi jää kohta. Ajas tuul kevadel kõrged jäämäed randa, mis sulasid vahel suvistepyhadeni, jäi kala ka meie randa. Läks jää, läksid ka kalad.

Vaata lisaks

Rohkem pärimust siin.

Astronoomialehel selle kuu taevast.

 

Kugu: Ahto Kaasik
Kuva: Arne Ader