[text]
Täna on

Tuulepesa. Kuva: Arne Ader
Tuulepesa. Kuva: Arne Ader
Täna paar miutit enne keskkööd kell 23.58 algab kalendrikevad. Kui täpne olla, siis on see arvestuslik võrdpäevsuse hetk. Vanarahvas on vaadanud hoolega selle päeva ilmamärke ja uskunud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Kas just kase otsa tuulepesasse, aga püsivasse ilmakaarde küll.

Kevad ise ei hooli kalendrist ega tähetarkusest, vaid saabub omasoodu koos kõrgeneva päevakaare ja tema äratatud kevadmärkidega kord varem, kord hiljem.

Kevad tuleb igal aastal teisiti. Tänavu on üldiselt juba maa paljas ja kohal ka esimesed kevadekuulutajad lõokesed, kiivitajad ja kuldnokad.

Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev täna ei pööragi. Päev pöörab kaks korda aastas - talvel jõulude ning suvel suurte päevade aegu. Täna on see päev, kui valget ja pimedat aega on yhepalju. Ja kui veelgi täpsem olla, siis täna on päike 12 tundi üle silmapiiri ja see tähendab, et valget-hämarat aega on paar tundi üle selle.

Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast pole kevadine ja sygisene pööripäev maarahva pärimuses kuigi olulised. Kevade saabumisest kõnelev pärimus jaotub eelnevate ja järgnevate tähtpäevade vahel. Kui otsida tingimata kevade algust tähistavat päeva, siis maarahval võiks selleks olla marjapunapäev (25.03).

Eisen vahendab erandliku teate Amblast, mille kohaselt keedeti juba kaks päeva enne kevadist pööripäeva Uku peo jaoks söögid-joogid valmis ja kanti aita suurele lauale ukuvaka ymber.
 
Kevadine ja sygisene pööripäev on n.ö poolpööripäevad, mis aitavad eeskätt ennustada eeloleva aasta ilmasid. Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Yldiselt usutakse, et kust kandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve kevade. Samuti tähendab kylmast või kõvast kaarest puhuv tuul kylma kevadet ja vilu suve, soojast või vesikaarest puhuv tuul aga sooja. Tahaks loota, et sooja kevade toob ka tänane edelatuul.

Saardes on arvatud, et pööripäevale eelnevad sajud tähendavad kehva põllusaaki, pööripäevajärgsed sajud seevastu head. Randlased ennustavad aga pööripäeva tuule järgi kalasaaki.

Peipsi ääres on kõneldud:

Kevadisel pööripäeval pani randlane tähele, kust poolt tuul puhub. Oli tuul järvest, läks kala Venemaa randa. Metsatuul aga tõi suveks kala oma randa. Sama kõneldi kevadel ka Peipsi jää kohta. Ajas tuul kevadel kõrged jäämäed randa, mis sulasid vahel suvistepyhadeni, jäi kala ka meie randa. Läks jää, läksid ka kalad.

Rohkem pärimus siin.