[text]
Täna on

Tuulepesa. Autor: Arne Ader
Tuulepesa. Autor: Arne Ader
Kui täpne olla, tähistab kevadine pööripäev astronoomilise kevade algust. Kevad ise ei hooli kalendrist ega tähetarkusest vaid saabub tasapisi koos kõrgeneva päevakaare ja tema äratatud kevadmärkidega.

Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev kevadisel pööripäeval ei pööragi. Päevad on läinud jõudsalt pikemaks juba jõulust saati ja pikenevad suvise pööriajani välja. Täna saab valget ja pimedat aega yhepalju.

Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast pole kevadine ja sygisene pööripäev maarahva jaoks kuigi olulised. Kevade saabumisest kõnelev pärimus jaotub eelnevate ja järgnevate tähtpäevade vahel. Kui otsida tingimata kevade algust tähistavat päeva, siis maarahval võiks selleks olla marjapunapäev (25.03.).
 
Kevadisel ja sygisesel pööripäeval pole maarahvas teinud taigasid ega muud olulist. Need n.ö poolpööripäevad aitavad eeskätt ennustada eeloleva aasta ilmasid.
 
Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. yldiselt usutakse, et kustkandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve kevade. Samuti tähendab kylmast või kõvast kaarest puhuv tuul kylma kevadet ja vilu suve, soojast või vesikaarest puhuv tuul aga sooja.

Saardes on arvatud, et pööripäevale eelnevad sajud tähendavad kehva põllusaaki, pööripäevajärgsed sajud seevastu head. Randlased ennustavad aga pööripäevatuule järgi kalasaaki.

Vene ajal tähendasid kevade saabumise puhul korraldatud kontserdid või syydatud lõkketuled rohelise ja isamaalise meelelaadiga inimestele omalaadset põlisrahva meeleavaldust. Sama tähendust võib leida pööripäevayritustes praegugi.

 

Pärimust

Kui kevade pyeripääva ye kylm, tuleb kylm kevade.
Torma

Kui kevadene pööripääv on ilus ilm, siis tuleb kõik kevade sooje ja ilusaid ilmu.
Torma

Põllumehed panevad kevadist pööripäeva teraselt tähele. Kui enne kevadist pööripäeva alati vihm sadab, siis saada see kahjulikult mõjuma. On aga enne kevadist pööripäeva kuiv ja sadab pääle pööripäeva vihma, siis saada see hääd aastat põllumehele ette tähendama. Saada vilja ja heina rohkesti.
Saarde

Kui kevadisel pööripäeval lund sadab, siis sadab kõigel kevadel.
Torma 

On pööripäeval salatuisk, mil ainult maas lumepinna peal tuiskab, tuleb varsi kevade.
Rõuge

Kui kevadisel pööripäeval sula ilm, tuleb soe kevade.
Varbla

Kust poolt pööripäeval tuul puhub, säält puhub terve kevade.
Iisaku

Ja siis kui kevade pööripääva tuul läänes ja vesikaares on, tuleb soe kevade.
Käina 

Kui kevade pööripäev tuul lõunast on ja selle päeva siis ennast ei muuda, siis saama sooja suvet.
Suure-Jaani

Kui kevade pööripäeva tuul kylma koha peal on, siis tuleb kylm kevade, kui sooja koha peal, siis tuleb sooja.
Rapla 

Vanadrahvas rääkis enne, et kui pööripäe kebade tuul põhjas on, siis ennem ristipäeva sooja ei tule.
Kullamaa

Kui kevadisel pööripäeval puhub tuul põhjast, tuleb kylm kevade.
Rannu

Läänetuuled kevadise pööripäeva ymber tähendavad vihmast kevadet, idatuuled aga kuiva kevadet.
Vändra

Puhub kevadisel pööripäeval tuul läänest ja pöörab loodesse, on suvel ilmad kylmad ja vilud, puhub ta aga põhjast ja pöörab edelasse, on ilusad ilmad suvel.
Mustjala

Käärde (pööripäeva) tuult pandi tähele, kust poolt puhus. Tuli suil kaunvilja kylimine, siis ei tohitud selle tuulega kylvada, sest siis nad ei õnnistanud. Ka lina kylvamisega pantud sedasama tähele.
Põlva 

Ernestel on, kus pööripäeva tuul oli, siis selle tuulega kylva, kasvavad ead. Mo isa tegi seda.
Kullamaa 

Matsa- ja pööripäeval vaadatakse tuult. On tuul neil päevadel kõvas kylges: idas, põhjas, maakaares ja lõunas, siis seisab ta kevade läbi sääl ja on vilu kevade ning merest ei saa mette kalahinge. On tuul sellevastu pehmes kylges, siis on ilus kevade ja rohke kalasaak.
Kaarma

Sygise ja kevade pööripäevadel vaatavad meie rannaäärsed taadid, kust poolt tuul puhub – kui lõuna poolt, siis saadavat meie rannast räimi, kui põhja poolt, siis Tahku ja Pärnu merest.
Häädemeeste

Kevadisel pööripäeval pani randlane tähele, kust poolt tuul puhub. Oli tuul järvest, läks kala Venemaa randa. Metsatuul aga tõi suveks kala oma randa. Sama kõneldi kevadel ka Peipsi jää kohta. Ajas tuul kevadel kõrged jäämäed randa, mis sulasid vahel suvistepyhadeni, jäi kala ka meie randa. Läks jää, läksid ka kalad.
Torma


Kasutatud kirjandus
Hiiemäe, Mall 1981. Eesti rahvakalender II.
Kama, Kaido 1988. Vikerkaar nr 1. "Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu"