[text]
Täna on

b_250_0_16777215_00_images_artiklid_kiikumine.jpgPyhapeval, 20 lehekuud on esimene suvistepyha, mida kutsutakse veel suvepyhadeks, suipyhiks, kasepyhadeks, meiudeks, karjasepyhaks, tõupyhaks, nelipyhiks ning Maavalla põhjaservas kiige- ja munadepyhaks. Pyhad juhatab sisse suvistelaupäev, kui koristatakse kodu, tuuakse tuppa kased ja tehakse muud ettevalmistused.

Suur kevad on kõikjal täies jõus, kuid suviste tähendus on Põhja- ja Lõuna-Maavalla jaoks erinev. Lõunas on see eeskätt suve vastuvõtmise ja naiste pyha, põhja pool lisaks muna- ja kiigepyha.

 

b_250_0_16777215_00_images_artiklid_TammealuseSuvisted8.jpgSuvistelaupäeval koristatakse kogu elamine erilise hoolega, isegi hoovid ja jalgrajad pyhitakse puhtaks. Tehakse karjasekakku, munavõid ja muud pyhadetoitu. Põhjas on nyyd viimane aeg parandada või ehitada kiik. Kaselehtedega värvitakse mune, köetakse sauna. Haljaste okste ja lilledega koos tuuakse koju elujõudu ja edenemist. Noori kaski ja kaseoksi, harvem toomingaid, kadakaid, kevadlilli, võhumõõku ja kalmuseid pannakse tubadesse, õue, õueväravasse, katuseräästasse, peenarde vahele, kiigekohta ja vahel isegi kõrvalhoonetesse.

Setumaal on suvistelaupäev kevadise pekopyha aeg. Kohati on naised ja mehed pidanud seda eraldi.

Nii suvistel kui leedol on poisid viinud salaja väljavalitu akna alla noore kasepuu – armukase. See on märk kosjamõttest. Kui tydrukule on tooja meeltmööda, viib ta kase tuppa, või seob hommikuks selle kylge vöö.

 

b_250_0_16777215_00_images_artiklid_munakoks_1.jpgEsimesel pyhal ei tohi tube pyhkida, et mitte õnne ära pyhkida. Päeval käiakse perega omaste kalmudel. Setus on sel puhul kombeks kalmud kaseokstega yle pyhkida ja ääristada. Kalmudel võetakse einet, mille hulgast ei tohi puududa keedetud munad. Õhtul kogunetakse kiikuma ja mängima.

Lõuna-Eestis kogunevad naised suvistepyhal kergopeole omi asju ajama. Võrtsjärve ymbruse  mehed kogunesid suvistepyhal Võrtsjärve Vana- ehk Tondisaarele, 20. sa alguses muutus see üldiseks rahvapeoks. Suvistepyhal on käidud Vändra khk Lyyste Hiiekivil, Reigi khk Ylendi pyha pärna juures, Helme allikal jt pyhapaikades. Teisel suvistepyhal on kogunetud Jõelähtme khk Hõbemäele ja Võnnu khk Lääniste Mihklimäele.

Teisel ja kolmandal pyhal käiakse sugulastel kylas ja pidutsetakse kiige juures.

Viru koda ootab pyhapäeval hiiesõpru Virumaale Mahu kihelkonna Tammealuse hiide suvistepyha pidama.


 

Vaata lisaks:

Rahvapärimust suvistepyhast

Kiigelaule

Eesti Lugu. Külakiige vägi

Eesti Loodus. Kiigekohad – erilised paigad maastikus


 

Kuvad: Kiikumine, munaveeretusmäng ja koksimine on suvistepyha tavad