[text]
Täna on

Pajuurvad, Arne Ader
Pajuurvad, Arne Ader
Kõik emad-isad, vanaisad-vanaemad, ärgake pyhapäeval (10.04)  enne päikesetõusu ja urbige oma lapsi ja teisi lähedasi. See toob head tervist ja virkust. Kuna urbepäeval on kõik puud-põõsad pyhad nagu hiies, tuleks urvaoksad koju tuua juba eelmisel päeval.

Urbepäeval tuleks tõusta juba enne päevatõusu, et esiisadelt päritud taigadega endale ja lähedastele tervist ja elujõudu nõutada. Urbepäeva esimeseks hooleks on näo pesemine. Pesuvette pannakse urbadega pajuoksad või muna, mehed võivad vette panna ka hõberaha. Järgmiseks tähtsaks toimetuseks on magavate laste või lihtsalt kõigi pereliikmete urbimine.

Urbepäeval on maakeeles mitu nime: urvapäev, urvepyha, urbepuude päev, urvispyha, paksupudrupäev, Vadjas urpadõ nätilpäivä, urppäivä ja Lutsis urgõpäiv.

Algab raierahu. Saardes on öeldud, et urbepäevast kasupäevani (29.09.) ei tohi hagugi teha sest siis on puud elus. Niisiis algab metsas tänavu kuus kuud kestev pärimuslik raierahu 10.04. ja lõppeb 29.09. Rahvapärimus teab, et looduses toimub urbepäeval midagi väga tähtsat – puud ärkavad elule. Sellest ka urvaokste suur jõud ja sealt algav puude raiumise keeld.

Kyllap tegelikult ärkavad puud igal aastal ilma järgi ise ajal. Kindlaks määratud tähtpäev, millest alates mets tuleb rahule jätta, aitab aga esivanemate tarkust ja head tava meeles pidada.


Urbimine on urbepäeva tähtsaim taig ja see on tuntud yle maa. Urbimine annab urbitule elujõudu, virkust, tervist, õnne ja edenemist. Urbitud neiud saavad kergemini mehele. Urbijale antakse nädal hiljem, munapyhal, urbimise eest värvitud muna. Urbimisel on suurem mõju, kui seda tehakse magamise ajal ja urbijaks on peremees või perenaine.

Urbimise juures öeldakse loitsu- ehk nõiasõnu, et sellele taiale enam väge anda. Valikuks siin mõned.

-

Tervist sulle, urvad mulle!
Kodavere
-
Terviss sisse, haigus välja!
Lõuna-Eesti
-
Urbe uti`, lamba lati`
kapstapää kasuma,
laja` lehe` laguma.
Hargla
-
Urbi, arbi,
tuhandest tervest,
aastast andest;
viigost velgast,
kuningalle kukkast,
riepappille rikkust,
kanale muna.
ja perenaiselle voilusikka!
Vaivara

-

Urbida võib ka toorete kadaka- või kaseokstega. Urbitud loomad on tervemad, nad sigivad paremini ja neid ei murra susi. Urbitud lammastelt saab ilusat puhast villa. Kariloomade pidaja paneb urbimisoksad hiljem lae vahele tallele. Karjalaskepäeval (23.04. paiku) saadetakse nendega kari välja. Talupidaja võib torgata urvaoksad vilja õnnistamiseks põllule. Urbi on pandud ka sipelgapesasse.

 

Kiikumine on Seto- ja Võromaal urbepäeval tähtis asi. Päris kiik tehakse kyll alles munapyhaks, kuid nyyd kiigutakse latil või laual. Setos nimetatakse seda tsõõkatamiseks, tsõõtamiseks, urpatamiseks ja Võromaal hällytämiseks. Laud või latt pannakse yle palgi või mõne muu kõrgema koha, istutakse kahekesi lati teine-teisele otsale kaksiratsi pääle ja muudkui kiigutakse. Kohati on see olnud laste jaoks päris töö kohe. Taia eesmärk taas on luua kodule ja perele tervist jaedenemist.Nii on kõneldud:

Ku urbepääva hällytäs, sis kasuse hyäd lambad. Vastseliina

Latsõ urpõpäävä tsõõkasõ koh aia pääl vai puu pääl ja laulva tsõõ tsõõ urpõkõist. Sis jummal and õnnõliku aestakka ja kerget ello, tulõ_õi määndsitki häti ja haigusi. Seto

Urbõpäiv om latsi pyha, sis ei lasta`latsil ka`tarõh olla`, latsõ`pidi tsõõkatama, ku`esä ai vitsaga tarõst vällä tsõõkatama. Esi`tul tsõõka tegemä. Tsõõka tek tä nii: oll vana laonu`aid, muud olõ_s ku`posti`. Lei sinnä`yte ruudmõ kylge ja pand tuu sinna pääle ja olgi tsõõk valmis. Sis pidi kõik päiv välä`tsõõkatama. Õdakult, ku`tarrõ tulli, olli nii väsyny`, et jõvva_s midagi tetä`. Õs taha`midagi, jõvva_s õigõhõ syvväki`. Seto

Urbepäeva piduroogadega pole vaja palju jännata. Päeva toiduks on jäme tangupuder ehk urvapuder. See keedetakse jämedatest tangudest ning mõnel pool on sinna lisatud tailihatykke.

 

Urbepäev hõimurahvastel

Vadjamaal käisid poisid talust tallu, urbisid kodakondseid ning loitsisid tervist ja edenemist. Urvavitsad jäeti lauale ja peremees-pereneine pani need pyhastenurka. Kes ei lasknud urbijaid majja, sellele sõnuti, et kull viiks kanad. Nädal hiljem, munapyhal tulevad urbijad urbimise eest muna kysima.

Karjalaskepäeval aeti kari nende vitstega välja. Samuti viidi neid esimest korda kyndma minnes põllule.

Ida-Soomes käisid lapsed urbepäeva varahommikul talusid pidi ja urbisid perenaisi, sõnudes sinna juurde tervist ja edenemist. Yks oks jäeti tallu ja perenaine urbis sellega lehmi ja lambaid ning lisas  tooreks-terveks loitsule soovi, et loomad jääksid tiineks. Karja esimest korda välja ajades anti urvavitsad karjase kätte.

Põhja-Karjalas ja Savos on urbitud  teisi pere liikmeid, eriti tydrukuid.

Liivlased on toonud urbepäevaks urvaoksi koju, kuid pole teada muid kombeid.

Udmurdi- ja Marimaal käisid noorukid urbepäeva eelsel ööl mööda kyla ja urbisid väravaid, hoonete seinu ja magajaid. Seejuures manati: "Ajame ära valu ja taudid!"

Ersadel või mokšadel kogunesid neiud urbepäeva eelõhtul. Kohale kutsutud naine luges palve, milles sooviti tydrukutele head tervist ja ausat elu, viljale kasvu ning karjale sigivust. Samal õhtul kogunes ka kyla abielurahvas. Peale kostitamist seisavad urvaoksi käes hoidvad tydrukud kahte ritta ja urbivad lahkuvaid abieluinimesi. Hommikul enne koitu minnakse kyla peale magajaid urbima.

Seos kirikukalendriga

Urbepäeva ja meie teiste kevadiste liikuvate pyhade arvestamine on seotud kirikukalendriga. See aga põhineb roomlaste ja nende vahendusel veel vanemate usundite ajaarvestusel. Näiteks jõulud, kyynlapäev ja mitmed teisedki pyhad on paigutatud kirikukalendris loodususuliste pyhadele. Samuti lähtutakse kevadiste liikuvate pyhade määramisel kevadise pööripäeva ja järgneva täiskuu suhtest. Peale vana ajaarvamise on kirikukalendrisse jõudnud yht-teist ka loodususulistest tavadest. Näiteks kasutab mõni kirik  loodususulist urvanõidust ja pyhitseb mune.

Kuigi meie kevadised pyhad on samal ajal kui mitmel teisel rahval ja usul, on nende tähendus ja sel ajal peetavad tavad maarahval siiski põlised. Enne päevatõusu nägu pestes, urbides, hällytädes ja tanguputru syyes aitame edasi kesta meie esivanemate tarkustel ning kanname hoolt, et põlisrahvaks olemisel oleks sisu. Põliseid tavasid hoides hoiame yhtlasi soome-ugri hõimusidemeid ning inimkonna vaimset rikkust.

Urbepäev on alati pyhapäeval nädal aega enne munapyha ja võib jääda ajavahemikku 16.03.–19.04. Urbepäev juhatab sisse järgneva vaikse e. suure nädala, mida Jõhvis on nimetatud urbepäevadeks. Urbepäevadel suuri töid ei tehta.

Urbepäeva pärimust

Urbenädalast

Kuva: Arne Ader

Lugu: Ahto Kaasik