Maavalla Koda
Täna on

Tammealuse hiis asub Virumaal, Mahu kihelkonna Samma kylas, Pada jõe yrgoru kõrgel liivasel vasakkaldal. Tammealuse on ~2 ha suurune enam-vähem neljakandiline maatykk, mille piirideks idas – Pada jõgi, lõunas – vana kiviaed, läänes jupike kiviaeda ja väike metsatee ning põhjas metsasiht. Kohalik rahvas kutsub kohta Tammealuseks. 

MIS SEAL OLI JA ON?

Tammealuse hiietamm, Richard Krikmann 1911/12. Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Tammealuse hiietamm, Richard Krikmann 1911/12. Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Rahvapärimuste järgi asus Tammealusel hiis: „Viru-Nigulas Sammas kasvas heinamaal suur tamm, mille ymbert said 3 meest kätest kinni hoides kinni võtta. Seal tamme juures oli olnud ennem eestlaste hiie paik, kuid ohvrikivi seal ei olnud. Ohvrikivi asemel oli suur tamm, millele vanad eestlased ohverdasid. Tammele olnud aed ymber tehtud, et pyha puud ei ryystataks. Tammes arvatud jumal elavat. Praegu on ainult suur känd, millel võib yks paar tantsida.“ 

Hiietamme põletasid pärimuse järgi maha karjapoisid 10130. (10920.) aastatel. Puu olnud siis juba seest õõnes ja sinna olnud lihtne lõket sisse teha.

Arvatavasti vana hiiepuu kohal kasvab praegu ~70-aastane tamm. Tema all on näha vana kännu jäänuseid.

Sealsamas jõe ääres voolavad kaldast välja kaks allikat. Parandusvee- ehk Raviallikas on vähese veega, kuigi voolab kokku kolmest lähtmest. Roostallikas on alati veerohke ja seal võib aimata vanu rakmeid. Allika juurde viib trepp. Säält, kus trepp saab alguse, leiti 10213. (2000) aasta kevadel koobassauna ase.

Hiiepuu juures oli veel 60 aasta eest mustaks tallatud ymmargune tantsuring.

10202. (1989) aastast alates on Tammealusel tehtud mitmesuguseid töid. Praegu võib seal lisaks allikatele näha kiike, kiviaeda, lõkkekohta ja väravaid tähistavaid lokulaudu. Sirguvad noored tammed ja vanema tamme ligiduses on urikivi. 

 

Mis seal tehti?

Vanasti oli Tammealuse paik, kuhu rahvast tuli kokku yle terve kihelkonna. Teateid sellest on nii tsaari- kui eesti ajast. Tantsiti, lauldi ja mängiti. Saadi kokku kaugemal asuvate sugulaste ja tuttavatega, suheldi. Koguti jõudu meeldivas ymbruses. Tammes asuvale jumalale viidi ande. Allikal käidi ravimas silma- jm. haigusi. Ei näe põhjust, miks ei võidud teha muudki, mis hiies kombeks – urjamised ja palvused pyhil päevil, nõupidamised, arbumised, vannete andmised …

Pääle viimast sõdagi ja enne 10202. (1989) aastat on Tammealuse inimesi tõmmanud. Olgu siis matkalaagrisse jääma või kokkutulekuid pidama. Ka ravivett tooma.

Kaasajal syndis Tammealuse uuesti 10202. aastal. Sealtpeale Samma hiit jälle teatakse. Teatakse võibolla laiemaltki kui muiste.

Viimase kymmekonna aasta jooksul on Tammealusel paljugi toimunud. 10202-10203 (1989-1990) hiiepäevad, 10204 -10209 (1991-1996) Samma Kevadkool, 10210 -10215 (1997-2002) taas hiiepäevad.

Neil syndmustel on käinud hulk rahvast. On istutatud noor tammik, on loitsitud J. Kiho ja Vigala Sassi juhtimisel, palutud mari palvevanemaga, on peetud ja kuulatud loenguid, peetud särusid.

Kuid tähelepanuväärsem on, et Tammealusele tullakse nyyd ka kutsumata ja isepäinis. Tullakse vaatama, kuidas kasvab tema tamm ja seotakse vahel oksa mõni lindike. Tuuakse midagi vanale tammele, allikatele või kivile miski asja pärast. Tullakse ravivett viima ja lihtsalt tervenema hiie väe läbi. Abiellujad tulevad mõnusat kooselu looma ja vanemad lapsele nime panema. Õpetajad toovad siia koolilapsi ja giidid turiste. Hiie kutsel tullakse sageli niisamagi, puhkama ja jõudu koguma.

 

Miks just Tammealuse hiis?

Praegu on rahvapärimuslikke teateid ligikaudu 800 hiiepaigast. Paljud neist on olnud kuulsamad ja tähtsamad kui Tammealuse.

Kunagi oli maarahval hiis või midagi samatähenduslikku igal kylal. Olid tähtsamad hiied, mida pidas omaks mitu kyla, olid sellised, mis tähtsad kihelkonnale ja sellisedki, mis pyhad veel enamale rahvale. Virumaal näiteks Ebavere ja Kuremäe hiied.

Millalgi oli ka Samma hiis pyha Mahu kihelkonna rahvale. Kuid miks ja kui kaua? Yhegi teise Mahu hiiega seoses pole ajalooliseks ajaks säilinud ylekihelkondlikke tavasid. Samas kroonikad Sammast vaikivad ja kõnelevad kahest teisest lähedalasuvast hiiest.

Tammealuselt 1 km eemal asub Salumägi, ainsana meie hiitest mainitud juba Liber Census Daniaes 9454. (1241) a.

Kolme km kaugusel Tammealuselt Hagedal e. Viru-Nigulas asub hiiepaik, millel losutavad Maarja kabeli varemed. Kabel oli omal ajal ehitatud hiiekivi ymber. Ligi 400 aasta eest toimusid seal, juba tollal varemetes oleva kivi ymber, maarahva kogunemised. Sinna tuldi tervelt Virumaalt, isegi Vadjamaalt. Urjati, loitsiti ja pidutseti mitu päeva. Kirik ja mõis loomulikult sõdisid selle vastu ja lõpuks võitsidki.

Kas Tammealusel on põliselt sama tähendus, või sai ta selle alles kahe tähtsama paiga ryystamise ja ärakeelamise järel? Või oli neil ka yheaegselt täita oluline osa. Näiteks võis olla Tammealuse kihelkondlik ja Hageda hiis maakondlik pyhamu, Salumägi veel midagi muud. Kõik kolm asuvad igatahes keset kihelkonda, muistsete tähtsamate linnamägede ja teede läheduses.

Oli kuidas oli, kuid paljude põlvede jooksul kasvatatud Tammealuse jõud teeb täna oma tööd, kutsudes inimesi maa puhaste vägede juurde, mõtlema oma maarahvast esivanemate hingedele ja tahtele.

 

Tammealuse taassynni lugu

10201 (1988)

aasta sygisel teeb Viru-Nigula kodu-uurija Helmut Elstrok ettepaneku Samma hiis taastada.

10202 (1989)

Lehekuul korrastatakse hiieaset, ehitatakse trepp Roostallikale, tuuakse urikivi ja sellesse põletatakse lohk. Sonda Metskonna kaasabil tuuakse tammeistikud ning pildaga määratakse istutamiskohad.

20. lehekuul toimub Tõleti ja Viru-Nigula MKS korraldusel hiiepäev. Istutatakse 150 noort tamme, kõneldakse päevakohast juttu. Viru-Nigula Kolhoos kostitab kokkutulnuid rikkaliku eine ja õllega. Päeva lõpul toimetab Tõlet koos Jaan Kihoga uriloitsu. Järgneb rahvalaulude laulmine.

Suvel toimuvad noorte tammede kastmistalgud.

10203 (1990)

Mahlakuul ilmub H. Elstroki ja A. Kaasiku toimetatud voldik “Samma ohvrihiis”; Tõlet ehitab hiide võimsa palkvärava.

Lehekuu 18. Peale Kongla Anne mälestuskivi avamist Viru-Nigulas toimub Tammealuse hiiepäev. Tutvutakse hiiega ja seal kehtivate tavadega. Kõnet peavad Jyri Rajur Liivak, Vigala Sass, Ahto Kaasik, … Pirakas katlas keedetakse putru ja jagatakse seda hiievaimudega. Vigala Sass toimetab Tõleti abiga rahvast hõlmava loitsu. Põlevad lõkked, trumm tymiseb, inimesed teevad Sassi juhatusel ussiks yhendatuna hiies nõiamärke.

Terve päeva viibib Mati Naruski juhtimisel kohal ETV võttegrupp.

Pärnakuu 5. näidatakse hiiepäeva “Viljaveski” saates.

10204 (1991)

Lehekuu 17.-19. Tõleti korraldusel toimub Tammealusel I Noortaaralaste e. Samma Kevadkool. Aset leiab see Yleilmsete Virulaste Päevade raames.

Loengutega esinevad: Kalle Eller “Maarahvast”, Arvu Karjatse “Kihelkondlikust Eestist”, Tõnn Sarv “Maakeelsest nimest”, Vigala Sass “Loitsust”, Addold Mossin “Taarausust”.

Ehitatakse muistse väljanägemisega harkjalgadel seisev ja puidust liikuvosadega kiik.

Keskööl toimetab Vigala Sass Tõleti abiga urikivi äratusloitsu. Selleks puhuks tuuakse Lammasmäelt Virulaste Päevade avamiselt bussidega hulk rahvast.

Lauldakse palju regilaule ning nende võimas kõla kajas kaugele.

Kohal käib Peeter Tooming, kes koostab Tammealuselt saadud materjalist hiljem osaliselt yhe “Eesti Kroonika”.

Põimukuu 20. päeval möödub hiiest “Pyha Maa jooks”. Indiaanlastest, jaapanlastest, leedukatest, sakslastest jt koosnev seltskond teeb hiies peatuse. Syydatakse ohvrituli, sooritatakse päikesetaig ja tammele viiakse ande.

Porikuu teisel päeval ehitab Tõlet hiide pystkoja ja alustab kiviaia ladumist. Vahur Kersna usutleb A. Kaasikut ja filmib kivil toimetatud urjamist. Salvestatust näidatakse lõike ETV Hommiku TV-s.

10205 (1992)

Lehekuu 15.-17. päeval toimub Tõleti korraldusel Samma II Kevadkool. Ettekannetega esinevad: Marju Kõivupuu “Eesti pulmakommetest”, Art Leete “Hantide elust ja usust”, Ergo Västrik “Metsikukultusest Läänemaal”, Ahto Kaasik “Taigadest”, Tõnn Sarv “Eesti maa- ja taarausuliste organisatsioonist”, Addold Mossin “Taarausust”, Raza Masalkoviene ja Andrius Masalkovas “Leedu paganatest” ja isehakanud indiaanipealik Eagle Eye “Indiaani usust”. Indrek Niitla juhatusel käiakse varavalges tutvumas laululindudega.

Lauldakse rohkesti regilaule, mängitakse rahvalikke mänge.

Hiie põhjateele pystitatakse okslikud ja nikerdatud väravad ning jätkatakse kiviaia ladumist.

10206 (1993)

Lehekuu 21.-23. päeval toimub Tammealusel Tõleti korraldusel III Samma Kevadkool. Yldteemaks on “Maausulise sallivuse piirid”. Kõnelevad Art Leete, Ergo Västrik, Ahto Kaasik.

Art Leete esitab handi muinasjutte.

Lauldakse regilaule ja mängitakse rahvalikke mänge. Näiteks hobuse-, laeva- ja hanemängu.

Õpitakse kasutama nuga ja handi kirvest. Laoakse edasi kiviaeda.

10207 (1994)

Talvel langetavad vargad hiiemetsast puid. Puud on traktoriga läbi hiie ära veetud.

Lehekuu 20.-22. päeval toimub Tammealusel Tõleti korraldusel Samma IV Kevadkool. See on esimene aasta, kus leitakse, et loengud ja laager hiide ei sobi. Lõkkekoht otsustatakse yle viia värava taha, loengud, ööbimine ja teater aga lähedal asuvasse saunsuvilasse. Ettekanded teevad Heiki Valk “Muinasaegsetest matusekommetest”, Ylle Kauksi “Naisest rahvalauludes”, Anzori Barkalaja “Handi haldjausust ja ohvrikommetest”, Art Leete “Maausu kahest suunast” ja Vigala Sass “Loitsutaime kasvatamisest”.

21. õhtul toimub hiiepidu. Lauldakse regilaule, mängitakse rahvalikke mänge, tantsitakse lõõtspilli ja torupilli saatel pimeduse saabumiseni.

Kohal viibib Piret Suurväli ETV võttegrupiga ja teeb mitmeid usutlusi. Salvestatut näidatakse kultuurisaates “Sisu” ja saatesarjas “Mõtisklusi maausust”.

Põimukuul toimuvad hiies korrastustalgud.

10208 (1995)

Lehekuul korrastustööd ja kiviaia ehitus.

19.-21. Tõleti korraldusel Samma V Kevadkool. Ettekannetega esineb Addold Mossin.

10209 (1996)

Lehekuu 24.-26. toimub Maavalla Koja korraldusel Tammealusel Samma VI Kevadkool. Tähistatakse suvistepyha, värvitakse mune ja kiigutakse. Ettekannetega esinevad: Enn Kasak “Traditsioon kosmoloogias”, Mare Kõiva “Loitsud – looming või traditsioon?”, Kristi Salve “Traditsioon – kas tavanditeenistus, peidetud aare või midagi muud?”, Anzori Barkalaja “Traditsiooni tähtsusest killakundadele”, Madis Arukask “Traditsioon – mystikud ja romantikud”, Ahto Kaasik “Kevadistest pyhadest” ja “Hiis kui vägivallaobjekt”, Peeter Kaldur “Paradoksaalne kristlus”. Õhtul toimub kiigepidu regilaulude ja tantsuga.

Pyhapäeval toimub Maavalla Koja nõupidamine.

Lõkkekoha juurde ehitatakse uus kiik.

10210 (1997)

Lehekuu 26.-27. hiiepäevad.

10212 (1999)

Lehekuu 23.-24. hiiepäevad. Peetakse suvistepyha, värvitakse mune ja kiigutakse. Ettekande peab A. Kaasik, lindudest kõneleb Peeter Hussar. Lõõtspilli mängib Indrek Pauts. Palja käega istutatakse mõned tõrust kasvatatud tammepojad.

10213 (2000)

Mahlakuu 27. päeval kivikorjamise ja kiviaia ehitamise talgud.

Lehekuu 1. päeval talgud. Ehitati kiviaeda ja lammutati vana kiik.

Lehekuu 5. päeval kiigeehituse talgud.

Lehekuu 14. päeval talgud. Korrastatakse allikaid, hiiealust ja lõkkeplatsi. Et turistid kaldaid maha ei tallaks ega vett roojastaks, ehitatakse yle Roostallika sild. Roostallikale ehitatakse uus käsipuudega trepp. Selle töö käigus tuleb ylevalt kalda servast välja hulk tahmunud ja rabedaid kive – vana koobassauna keris.

Lehekuu 28. päeval korrastustalgud.

Leedokuu 2.-4. päeval toimuvad Härjapea Koja korraldamisel Tammealuse Hiiepäevad.

3. VI hommikupoolikul toimub mari omausu preestri karti juhtimisel suvistepyha palvus ehk koos jumalatega söömine. Pealelõunal peetakse ettekandeid. Aleko Juzykain kõneleb maride omausuyhingust Os mari-?i mari ning mari omausust. Kalle Eller omauskudest tänapäeva maailmas ja Ahto Kaasik Tammealuse tähendustest.

Aleko Juzykaini eestvedamisel mängivad lapsed mari ja maarahva kevadpyhade mängu – munadeveeretamist.

Hiie põhjateele pystitatakse kylaliste auks ja nende tublil osavõtul Mari väravad.

Õhtul peetakse hiiepidu, lauldakse regilaule, mängitakse rahvamänge ja tantsitakse rahvatantse.

4. VI toimub matk Tammealuse – Samma-Saekyla – Voorse – Metsavälja – Padaoru – Tammealuse.

Leedokuu 20.-21. päeval tähistatakse Tammealusel Härjapea Koja juhtimisel suvist pööripäeva.

Sygiskuu 22. päeval pööripäeva tähistamine.

10 214 (2001)

Lehekuu 5. päeval ehitatakse kiviaeda.

Lehekuu 26.-27. päeval korrastustalgud. Korrastatakse allikate ja lõkkeplatsi ymbrust ning hiiemetsa alust. Ehitatakse uus kiik.

Leedokuu 1.-3. päeval peab Härjapea Koda Tammealusel suvisteid. Värvitakse mune ja mängitakse munaveeretust. Celia Roose mängib lõõts- ja torupilli. Ahto Kaasik kõneleb suvistepyhadest ja Andres Heinapuu ususidemest hõimlaste vahel.

Kylastatakse Võrkla Salumäge, Iila Maltsakalda hiit ja Ellukivi ning Koumardi hiiemäge.

Jõulukuu 21. päeval tähistatakse Härjapea Koja eestvedamisel talvist pööripäeva. 

 

Tammealuse sõda

10214. (2001) aasta kevadel-suvel kerkisid hiie kohale tumedad pilved. Tallinnas elav õigusjärgne pärija tahtis poolt hiiealust maad tagasi saada. Järgnes avalikkuse pahameeletorm. Toimunust annab ylevaate 10214. a. jõulukuus Viru-Nigula vallalehes ilmunud A. Kaasiku artikkel. Väljavõte sellest allpool: 

Tammealuse hiis – mure ja lootus 

Vana pyhakoht. Tammealuse on põline hiiekoht, kus inimesed on harjunud käima meelt ja hinge kosutamas. Rahu ja vaikust otsitakse ikka omaette või siis koos lähedastega. Sellest ei kuulutata naabritele ega tuttavatele. Vastupidi, mida vähem teadjaid, seda parem.

Viimase suve ja sygise jooksul on aga Tammealuse sattunud ajakirjanduse terava tähelepanu alla. Meie hiiest kõneldakse yhtäkki yle Eesti ja isegi piiri taga. Mis siis lahti?

Maareform hiies. Maareformi segadused on jõudnud hiieni. See koht, mida kõik teavad kui Tammealust või Samma hiit, jaguneb ametlikult kolmeks maatykiks. Seal on tykike riigimetsa, tykike jõeorgu ning tykike õigusjärgsele omanikule tagastatavat maad. Kuniks tagastamine polnud päevakorras, polnud hiiega suurt muret. Kuid käesoleva aasta kevadel muutus kõik. Yhtäkki oli osa hiiest välja mõõdetud ning Tammealuse saatus väga tume.

Tagastatav hiieosa on 2,2 ha suurune lahusmaatykk. Samas asub seal olulisem osa hiiest – tykk kiviaeda, lõkkeplats, kiik, 1989.a. istutatud noor tammik, vana hiietamm, ohvrikivi. Tagastamisele kuuluva maa ja jõeoru piirile jäävad haruldased hiiesauna varemed.

Kui see maa läinuks eraomandisse, olnuks hiis kui tervik lõhutud. Eramaa on eramaa. Paljud inimesed lihtsalt ei lähe teise inimese metsa ja lõkkeplatsile. Ja kui yhel päeval myrisenuks hiies saed, olnuks hiis paljudeks aastateks lõhutud. Kändude vahele ei minda puhkama ega hingejõudu koguma.

Hiis on meile tähtis. Tammealuse on Mahu kihelkonna keskne hiis. Meie esivanemad on käinud seal hingepidet saamas läbi ajaloo. Veel kolmekymnendate aastate lõpus toimusid seal ylekihelkonnalised särud. Tänagi käivad kohalikud inimesed hiies, sest see on siinkandis pea ainus avalik puhkeala. Hiis on kohaliku rahva töö ja vaevaga heakorrastatud. Hiies toimuvad ka maausuliste kokkutulekud ja usulised talitused.

Vald kui kohaliku rahva omavalitsus ei saanud sellest mööda vaadata. Viru-Nigula Vallavolikogu otsustaski aasta eest hiie munitsipaliseerida, ehk teisisõnu, kuulutada kohaliku rahva yhismaaks. Paraku on Lääne-Viru Maavalitsuses inimesi, kes leidsid, et kohalikul rahval pole hiit vaja. Vallal kästi hiiealune maa pärijale tagasi anda. Käesoleva aasta heinakuul tyhistaski Volikogu munitsipaliseerimisotsuse.

Hiie kaitsel. Maausulisi yhendav Härjapea Koda ei saanud pealt vaadata, kuidas kohalike elanike huvidel tallatakse ning põline pyhakoht hävitatakse. 10. porikuul kutsusime Viru-Nigula Rahvamajas kokku koosoleku, kus arutati Tammealuse saatust. 11. X esitas Härjapea Koda Vallavolikogule avalduse, kus palusime hiie munitsipaliseerida.

Järgnes allkirjade kogumine yle terve Mahu kihelkonna – Kundas, Viru-Nigulas, Sondas, Rannul ja Aseris. Mõne nädala jooksul kirjutas hiie munitsipaliseerimise avaldusele alla 271 kohalikku ja 25 siit pärit inimest. Kuid hiie põlistamise toetuseks saadeti Vallavalitsusele kirju yle Eesti. Teiste hulgas kirjutas kirjanikke, ajakirjanikke, rahvaluule- ja fenno-ugristikateadlasi.

Tulles vastu kohaliku rahva ja avalikkuse tahtele algatas Volikogu 14. hingekuul taas Tammealuse munitsipaliseerimise. Seega lõppes see osa hiiepäästmise yritusest, kus rahvas sai ise midagi ära teha. Nyyd on kõik ametnike kätes. [---]

 

10215. (2002) a. porikuu seisuga on loobutud hiie munitsipaliseerimise kavast. Selle põhjused on järgmised:

1. EV seadusandlus ei käsitle hiiealust maad sakraalmaana.

2. Hiie munitsipaliseerimiseks tuleb detailplaneeringuga muuta hiiealuse maa sihtotstarvet. Planeering läheks maksma kuni sada tuhat krooni, kuid sellist raha pole ei vallavalitsusel ega Kojal.

3. On leitud kompromissvariant. Riigi Maa-amet on esitanud taotluse hiiealuse maa riigistamiseks.

On selge, et hiiealuse maa riigistamine saab olla yksnes ajutine lahendus. Riigistamine ei loo paraku mingeid tagatisi hiierahu kaitsmiseks. Vastavad tagatised saab luua yksnes olukord, kus hiis ja selle maa on põliselanike omandis ning riik tunnustab oma põlisrahva tavaõigust. Seni võib aga juhtuda, et yks ametnik peab vajalikuks hiiemetsas sanitaarraiet teha või selle isegi lagedaks teha, teine ametnik lubab jälle hiiest sidekaabli läbi tõmmata jne jne. Niisiis selleks, et Tammealuse ja teisedki hiied saaks maarahva pyhapaikadena pysima jääda, tuleb muuta seadusandlust nõnda, et see arvestaks põlisrahva pärimuskultuuriga.

 

VEIDRAID SEIKU

Mölakad

Sedamööda, kuidas hiis sai jälle tuntuks, hakkas seal käima korraliku rahva kõrval ka lurjuseid. Seal lõhuti, varastati ja laamendati. Korduvalt lammutati kiviaed ja sõideti autoga hiietamme alla, raiuti maha tagumise värava sambad, lõhuti kiik, pystkoda ja lokulauad. Raha ja muud anded, mis toodud kivile ja allikatele, varastati või lõhuti.

Alul olin ausalt öeldes kindel, et tegemist on pätistunud kristlastega. Selleks andis põhjust tollane ymberkaudsete pastorite sõjakus, mis vähemalt sõnades ei jäänud alla ristisõdadeaegsele meelsusele. Paraku olin ma vähemalt yldjoontes eksiteel.

Autoga hiide

Ei oska öelda, mis see on, kuid yks hirmus vägi ajab inimesi autoga hiide sisse sõitma. Kasvõi läbi ussi augu. Seetarvis loobitakse laiali teel seisev kiviaed ja veeretatakse eest palgid. Kui ei pääse enam mujalt, sõidetakse läbi metsa, kriipides oma kallihinnalise sõiduki kylgi ja põhja nii, et summutil tykid taga. Mis sest, et noored hiietammed murduvad ja kamarale jäävad mustavad autojäljed!

Olen seliste kummaliste hiieihaldajatega kyllalt vestelnud. Ma pole kohanud hiievaenulikke, vaid pigem tavalisi, keskmisi eesti inimesi – napsiseltskondi, kiimalisi paare, eksamiteks õppivaid noorukeid ja tublisid pereisasid, kes on laste ja abikaasadega loodusesse jõudu koguma tulnud. Nende seas mõnigi kõrgelt haritud härra ja proua.

Myrgine allikas

Yhed veidramad vastukajad hiie taassynnile lähtusid kahtlemata kirikuringkondadest. Hiie taastamise aegu teenisid mitmetes Virumaa kirikutes pastorid, kes torkasid silma oma ilmalikuse ning sõjakusega. Oma jutlustes ning eravestlustes lasid nad Samma hiiele ja selle taastajatele osaks saada kõige õõvastavamaid karistusi. Koguduse liikmeid ähvardati taevase vihaga isegi hiies käimise eest.

10204 aastal oli Yleilmsete Virulaste Päevade korraldajatel esialgu kavas päevade avamine korraldada Tammealusel. Pastorite tulise vastuseisu tõttu sellest mõttest loobuti. Oma kihutustöös kasutasid mustakuuelised nõukogudelikke võtteid. Kõneldi näiteks, et yks hiieallikas on myrgise veega ja taaralased tahavad selle abil inimeste elu ohtu seada.

Säärase käitumisega osutasid pastorid pahaaimamatult hiiele teene. Massiyritus, mida Virulaste Päevade avamine ju oli, polekski sinna kuidagi sobinud. Asjatult oleks tallatud ja lagastatud ja vähendatud paiga pyhadust. Seda tõestas ilmekalt suure hulga kõrvaliste isikute viibimine kiviloitsul.

Valeta viimase võimaluseni!

Kiviloits Samma hiies oli siiski võetud Virulaste päevade avamise ametlikku kavasse. Toimuma pidi see 18. V keskööl peale yritusi Viru-Nigulas ja Lammasmäel. Sama päeva lõunast levisid Nigulas aga kuuldused, et loitsu läbiviija, Vigala Sass, jääb tulemata. Kuuldusteks oli ka alust, kuna Sass oli saatnud Nigulasse telegrammi, milles teatas, et tervislikel põhjusil ei saa ta tulla. Korraldajad, kaasa arvatud kirikumehed, olid sellest teadlikud.

Kui õhtupoolikul lõppes Nigulas kiriklik oikumeeniline jumalateenistus, siis mustakuuemehed soovitasid: “Kallis rahvas, minge kesköösel Samma hiide loitsule!”

Võib vaid ette kujutada, millise pettumuse nad pidid läbi elama, kui kuulsid, et Sass siiski tuli ja loits toimus.

Samal aastal kandis Tõletile usaldusväärne allikas ette, et Tallinna Usuteaduste Instituudi õppurid arutanud omavahel Sama hiie hävitamise võimalusi.

Pyha lihtsameelsus

Kord, kui kiviaed taas lõhutud, kuulsin autot hiide sõitvat. Seadsin sammud sinnapoole ja leidsin rohelise Moskvitsi vana hiietamme all seisvat. Jäin ootama. Varsti ronisid jõeorust yles noormees ja neiu, tassides kahevahel rasket veenõud. Kysisin pahaselt: “Mis te siin teete?” Kohkunud poiss vastas: “Viime emale Silmaallika ravivett. Me oleme siit enne ka võtmas käinud.” Olin veidi aega sõnatu, enne kui leplikumalt kysisin: “Kas te teate, mis koht see siin on?” Noored vaatasid mind arusaamatuses ja tydruk vastas: “See on ju hiis ja siin auto juures on hiietamm. See on pyha koht! Kas teie siis ei tea?”

Tamme sõber

Mitmeid aastaid olin pahameelega jälginud, kuidas inimeste seotud lindid ja muud annid hiietammelt kaovad. Olin kindel, et tegemist on pahatahtlikkusega, kuid varast tabada ei õnnestunud.

Yhel kenal suvistepyhal istusime perega hiieväravate ees lõkke ymber ja võtsime einet. Jalgratast käe kõrval lykates tuli vanaema kahe tydrukutirtsuga ja yhines meiega. Nägupidi olime tuttavad ja tasapisi arenes ka vestlus. Naine kõneles, et talle meeldib siin lastelastega käia. Hiies on hea ja rahulik. Nii õndsat tunnet kui siin, pole tal kusagil mujal.

Tegin juttu, et ega tema pole äkki hiiepuu ryystajaid näinud. Sellest tädi lausa syttis. Ryystajaid pole ta näinud. Aga ta näeb tihti, kuidas tamm on õnnetu ja nutab! Alatasa peab ta tamme nendest jubedatest lintidest ja paeltest päästma! Kuidas kyll inimesed aru ei saa, et see on pyha puu!

 

Koostatud: 10213 - 10215 (2000-2002), täpsustatud 10227 (2014)