HIITE YLEVAATUSE VÄLITÖÖD
Töövahendid
Hädavajalikud:
- Mõõdulint, alates 8 m.
- Kompass.
- Teede atlas.
- Põhikaardi või katastrikaardi leht
- Sinine veekindel pastapliiats.
- Valge A4 paber.
- Kysimustik ja juhend.
- Fotoaparaat ja film või digifotoaparaat.
Soovitavad:
- Klambriga kirjutamisalus.
- Klammerdaja.
- Kiletasku kaardile.
- GPS.
- Diktofon (pärimuse kogumiseks, mitte kysimustikule vastamiseks!)
- Videokaamera.
Ylevaatuse kysimustik
1. Ylevaatuslehe number.
2. Ylevaatuse tegemise kuupäev.
3. Inventeerija(d).
4. Seni teadaolev(-ad) kohanimi (-ed).
5. Kohapealt kogutud kohanimi (-ed).
6. Pyhapaiga paiknemine ja asend, sh koordinaadid; seos ymbrusega.
7. Asendiskeem.
8. Pinnavormid (kirjeldus, mõõdud).
9. Taimestik.
10. Põlispuud.
11. Loomastik.
12. Kivid, kiviaiad jm kivikogumid.
13. Veekogud (allikad, kaevud, ojad, jõed, veesilmad, järved).
14. Annid jm pyhapaigale viitavad inimtegevuse märgid.
15. Kõrvaline inimtegevus: hooned, rajatised, kaeved, kuivendamine, maaviljelus, niitmine, karjatamine, raie, põlemine, turism, muu mõju.
16. Hiie praegune kaitstus (looduskaitse, muinsuskaitse, muu kaitse).
17. Hinnang pyhapaiga säilimisele/rikutusele.
18. Pyhapaiga taastatavuse (perspektiivi) hinnang.
19. Kiireloomulised tööd.
20. Pildistamine.
21. Suulise pärimuse kogumine.
22. Märkused.
VÄLITÖÖDE JUHEND
Kirjeldus koostatakse alati kohapeal. Mõõdistamistulemused märgitakse yles kohe ja koos selgitava tekstiga. Objekti mõõdistamist on soovitav teha kaks korda.
Kui mõnele punktile pole võimalik vastata, tuleb selle numbri taha kirjutada vastav lyhikommentaar. Null või kriips numbri taga tähendab, et vastav nähtus/objekt alal yldse puudub (mitte aga seda, et näiteks te ei tunne linnuliike ja jätsite seetõttu 11. punkti arusaadavalt lihtsalt täitmata).
Pyhapaigas viibides tuleks järgida pärimuslikke käitumistavasid. Pyhapaigas:
- ei murta kasvavat/pystist puud või põõsast või selle oksa;
- ei võeta kaasa ande;
- ei rahuldata loomulikke vajadusi;
- ei vannuta ega riielda;
- ei minda jalgupidi allikasse.
1. Ylevaatuslehe number.
Ylevaataja initsiaalid ja tema antud järjekorranumber. Viimane järjekorranumber on soovitav ylevaatajal märkida ka isiklikku märkmikusse. Juhul kui viimane järjekorranumber on ununenud, võib võtta mõne suurema. Näiteks kui ei mäleta, kas viimane oli 34 või 36, siis võtta 40. Kui ei mäleta, kas 36 või 56, siis võtta 60 või 100.
2. Ylevaatuse tegemise kuupäev(ad).
Kuupäev, kuu, aasta. Näiteks: 31.05.2003.
3. Ylevaataja(d).
Ees- ja perekonnanimed.
4. Seni teadaolev(-ad) kohanimi (-ed).
Kui välitöödele minnakse eelandmete põhjal, on tihti teada ka objekti nimi(-ed).
5. Kohapealt kogutud kohanimi (-ed).
Kohalikelt elanikelt kuuldud nimi (-ed). Märkida kindlasti yles ka kohanime ytelnud isiku nimi, synniaasta ja elukoht. Samuti selle inimese isikuandmed, kellelt nimi on kuuldud.
- Pyhapaiga piirid kantakse võimalikult täpselt kaasasolevale kaardilehele. Piirid kantakse kaardilehele ka siis, kui võetakse GPS-koordinaadid. Piire pole võimalik märkida juhul, kui on tegemist väikese objekti või paigaga; sel juhul kantakse kaardile punkt. Mõlemal juhul lisatakse kaardile kindlasti ka ylevaatuslehe number (punkt 1).
- GPS koordinaadid võetakse pyhapaiga keskmest või pyhapaigas asuvalt pysivalt objektilt. Koordinaadid ja nende võtmise koht märgitakse yles. Koordinaadid koos pyhapaiga nimega salvestatakse GPS-i ja hiljem arvutisse.
Koordinaadid märgitakse: kraadid minutid, minutite murdosa (nt 3 kohta peale koma vöi niipalju kui GPS näitab).
GPS tuleb eelnevalt seadistada nõnda, et koordinaadid oleks sellisel kujul näha. Näiteks:
57º 44,823'
26º 53,865' - Kirjeldada pyhapaiga paiknemist maastikul. Milline maastik ja millised objektid asuvad pyhapaiga ymbruses? Ilmakaarte ja ligikaudsete vahemaade abil kirjeldada pyhapaiga asukohta ymbruskonna objektide suhtes.
Kirjelduse jaoks on väärtuslikumad pysivamad objektid: pinnavormid, veekogud, teed, hooned ja rajatised.
4. Seos ymbrusega. Kas haakub ylejäänud ymbrusega, näit metsakooslusega, või on vahel lagendik, soine mets, põõsastu jne?
7. Asendiskeem.
Koostatakse mitmest objektist koosneva (näit. pyha kivi, puu, allikas, kalme) või suurema pyhapaiga (veekogu, hiis) puhul A4 paberilehele. Sellel kujutatatakse pärimusekandjate jm objektide vahekaugus ja paiknemine ilmakaarte suhtes. Vahemaad määrata võimalusel mõõdulindiga. Asendiskeemile kantakse ka pinnavormid, teed/rajad, sipelgapesad, kiviaiad jm rajatised.
8. Pinnavormid (kirjeldus, mõõdud).
Milline on pyhapaiga pinnavorm? (Tasandik, kyngas, oos, luide, kallas, pank, org, kuristik, lohk.) Mõõta/hinnata läbimõõt, kuju, kõrgus, sygavus.
10. Põlispuud.
Iga põlispuu kirjeldatakse eraldi.
1. Puu liik.
2. Mõõta puu ymbermõõt rinnakõrguselt (~1,3 m). Kui puu on harunenud, mõõta ymbermõõt enne harunemist ja/või maapinnalt.
3. Kui kõrgel on esimene jäme oks?
4. Mõõta sammude või mõõdulindiga võra läbimõõt.
5. Võimalusel hinnata puu kõrgus.
6. Kirjeldada ja loetleda puu iseärasusi. Näiteks murdunud oksad, õõnsused, tyve tugev kõverus (mis ilmakaare suunas?), seened, silmatorkav samblik/sammal, loomakyyniste või hammaste jäljed, pikse jäljed jms.
7. Puu tervislik seisund 5-pallises skaalas:
5 – puu on ilma väliste kahjustusteta, võra on ilus ja puu tervislik seisund väga hea;
4 – puul on olnud mingeid kahjustusi, murdunud või kuivanud mõni oks, kuid sellele vaatamata on tervislik seisund hea;
3 – puul on märgatavad kahjustused, kuid elujõud veel sees;
2 – puul on tugevad kahjustused, osa puust on hävinud ja/või osa suuri oksi murdunud, puu võib lähiajal hukkuda;
1 – puu on hukkunud, järel ainult kännutyygas.
11. Loomastik.
1. Nimetada kohal viibinud või pesitsevad linnuliigid, keda kindlalt tuntakse.
2. Nimetada imetajate tegevusjäljed: urud, söömis- ja magamisjäljed, väljaheited, rajad.
3. Kuklasepesad alates 30 cm – mõõta kõrgus ja diameeter, kanda asendiskeemile.
12. Kivid, kiviaiad jm kivikogumid.
Kanda asendiskeemile kõik pärimusega seotud kivid, silmatorkavad kivid, kiviaiad, kivihunnikud, kiviringid jm kivikogumid.
Pärimusega seotud kivi ja kivikogum tuleb mõõdistada ja teha selle joonised. Mõõta tuleb:
1. ymbermõõt maapinnalt;
2. suurim ymbermõõt juhul, kui see ei asu maapinnal;
3. suurim pikkus;
4. suurim laius (pikkusega risti mõõdetult);
5. suurim kõrgus maapinnalt.
Joonistada tuleb:
1. kivi põhiplaan e. pealtvaade, sinna kantakse ka suuremad praod ja lohud ning inimtekkelised märgid ja lohud (näidata põhjasuund);
2. kivi 2 kõrvaltvaadet (näidata vaate suund).
13. Veekogud (allikad, kaevud, ojad, jõed, veesilmad, järved).
Allikad: kirjeldatakse, kas see on umb- või vooluallikas, millised on selle kaldad ja põhi. Paremat arusaamist mööda hinnatakse vee vooluhulka. Mõõdetakse sygavus, läbimõõt ja voolusängi pikkus. Kompassiga määratakse kindlaks voolusängi suun(a)d. Kas on märke vee võtmisest (rakked, kaldakivid, rada, veenõu) või andidest?
Kaevud: mõõta sygavus ja läbimõõt. Kirjeldada kaevusalve ja –rakete ehitust. On pärimuslikke teateid hiiekaevudest. Pyhapaigas asuvat kaevu kirjeldatakse juhul, kui see on maha jäetud. Erandjuhul ka siis, kui pyhapaigas asub mõne majapidamise kasutuses olev kaev, mis väidetakse olevat vana pyhapaiga kaev.
Ojad ja jõed: Kui tegemist on näit. Hiieojaga, tuleks seda kirjeldada täies ulatuses. Juhul kui on teada, et oja nimi pärineb konkreetselt hiielt, kirjeldatakse hiie naabruses olevat lõiku ojast. Juhul, kui oja yhest lõigust on võetud tervisevett, kirjeldatakse samuti vaid vastavat lõiku. Kui pole teada, kust just tervisevett on võetud, tuleks kirjeldada vastava kylaga piirnevat või seda läbivat lõiku.
Mõõdetatakse/hinnatakse oja laius ja sygavus, kirjeldatakse selle põhja ja kaldaid.
Veesilmad ja järved: mõõta või hinnata veesilma läbimõõt ja sygavus. Kirjeldada veesilma kuju, põhja ja kaldaid.
Veesilmad kuuluvad reeglina kompleksi muude pyhade objektidega. Näiteks on nad osa hiiest või asub nende naabruses ohvrikivi. Enamus Eesti järvi on ysnagi põhjalikult kirjeldatud, seetõttu tuleks (Pyha)järvede puhul tähelepanu pöörata eeskätt (vee- ja ymbritsevale) taimestikule ning võimalikele pyhadele objektidele kaldal.
Andideks võivad olla puudele, põõsastele ja isegi rohukõrtele seotud lõnga- ja nöörijupid, paelad, riideribad jms. Andideks võivad olla myndid, toiduained, kyynlad vm esemed, mis on pandud kivide peale ja kõrvale, puude õõnsusse või juurde. Saartel ja Lääne-Eestis võib kividel kohata klaasikilde, rauatykke ja puupulikaid, mis on sinna sattunud ravitaigade tegemisel. Ravimisele võivad viidata ka puusse taotud naelad või lõikamisjäljed puu koorel. Ravimisele ja/või ohverdamisele jms võib viidata ka kivi, puu, allika või kivihunniku juurde tallatud rada.
Iga objekti puhul loetletakse eraldi, milliseid ja kui palju ande leidub ning kus nad asuvad. Samuti tehakse puukoorel olevate lõikejälgede jms kirjeldus. Ande tuleb nii kirjeldada kui pildistada.
Pyhapaigale võivad veel viidata (leedo)tule koht, kiik või kiigekoht, endine tantsuplats…
15. Kõrvaline inimtegevus: hooned, rajatised, kaeved, kuivendamine, maaviljelus, niitmine, karjatamine, raie, põlemine, teed, side- ja elektriliinid, risustamine, turism, muu mõju.
Kõrvaline inimtegevus on kõik see, mida ei saa seostada pyhapaiga sihtotstarbelise kasutamisega. Vastava tegevuse jäljed pyhapaigas ja selle vahetus naabruses tuleb kirjeldada. Näited: praegu kartulipõld; ~3 aastat söötis põld; vähemalt 10 aastat söötis põld; söötis (loodusliku) metsanoorendikuga põld; hiiemetsas on ~ 10 a vanuse harvendusraide jäljed; hiiemetsa lõikab põhja-lõuna suunas pooleks ~ 30 a kuivenduskraav. Kraavil laiust kuni 2m ja sygavust kuni 1 m; hiiemetsa idaservas korrapäratu kujuga lohud maa-alal 10 x 30 m - võimalik, et endine kruusaauk; hiiemäe edelaveerul asub Maltsa talu elumaja; mäe lääneveerule tee äärde on pandud arheoloogilise kaitse tahvel, millel kiri “…”. Samas kõrval asub eesti- ja ingliskeelse tekstiga infotahvel kirjaga “…”; tee ja Hiiemäe vahel asub parkimisplats, millelt läheb mäele lai muldseks tallatud rada; Hiiemäel vedeleb siin-seal plastpudeleid, pabereid jm olmeprygi; puudelt-põõsastelt on murtud peenemaid oksi.
16. Hiie praegune kaitstus (looduskaitse, muinsuskaitse, muu kaitse).
Täidetakse vaid juhul, kui satutakse mõne vastava sildi vms otsa või saadakse (väidetavat) teavet kohalikelt elanikelt. Muul juhul täidetakse andmesisestuse ja –töötluse ajal.
17. Hinnang pyhapaiga säilimisele/rikutusele.
Tegemist on kyll subjektiivse hinnanguga, kuid see peaks täiendama Teie poolt koostatud kirjeldust. Hinnang antakse 5-palliskaalas. Kui tegemist on yksikpuuga, siis sama kui nr 10.
5 – väga heas seisukorras. Kõrvaline inimmõju puudub või pole märgatav.
4 – heas seisukorras. Märgatav on kyll mõningane inimmõju, kuid yldmuljet see ei kahjusta.
3 – rahuldavas seisukorras. Inimmõju on tuntav, osa objektist/kompleksist hävinud. Sihtotstarbeline kasutamine on veel siiski võimalik.
2 – halvas seisukorras. Inimmõju on väga tugev, hävinud on (peaaegu) kõik pyhad objektid, yksikobjekt on hävimas. Näit. kõlviku alla jäänud hiiekoht või kuivanud põlispuu. Oluline on, et paiga maa poleks välja kaevatud või yleni täis ehitatud.
1 – hävinud. Näiteks: hiiemägi on ära veetud; allikas on kinni kyntud ja seda pole võimalik leida; puu on hävinud; kivi on ära veetud ja tema aset pole võimalik leida; ala on täis ehitatud.
18. Pyhapaiga taastatavuse (perspektiivi) hinnang.
NB! See punkt tuleb täita ka lyhiajalise ylevaatuse või puudulikuks jäänud välitööde puhul!
Hinnang antakse eeskätt hiitele, kuid ka yksikobjekti taastatavust on võimalik
hinnata. Murdunud
puu kännust võib sirguda uus puu, peaasi, et sellesse kohta pole auku kaevatud või hoonet rajatud. Ka lõhutud või ära veetud ohvrikivi asemele on võimalik uus kivi tuua, oluline, et kivi ase on enam-vähem teada ja see paik on alles ja vaba. Kui kivi on veetud kivihunnikuse, on võimalus ta sealt yles otsida ja tagasi tuua. Juhul kui allikas on kuivanud kraavitamise järel, pole pea mingit lootust seda taastada. Kuid kui ta on kinni kyntud ja tema koht on teada, on ka teatud võimalus allikat taastada. Objekti või paika pole võimalik taastada yksnes juhul, kui selle alune maa on hävinud. Ehitamine ja kaevandamine on peamised tegevused, mis vähendavad kõige olulisemalt pyhapaiga taastamise võimalusi.
Hinnang antakse 5-palliskaalas.
5 – Taaskasutamine kohe võimalik. Pyhapaigas ja selle naabruses puuduvad kaeved, ehitised, rajatised jm kõrvaline inimtegevus. Yksikobjektid säilinud.
4 – Taaskasutamine vähese jõupingutuse järel võimalik. Märgatavad vähesed endise kõrvalise inimtegevuse jäljed, mis aja jooksul kaovad või mida on võimalik parandada.
3 – Taaskasutamine põhimõtteliselt võimalik. Märgatav praegune kõrvaline inimtegevus, mida on võimalik planeeringute ja sihipärase tööga parandada. Vähemalt osa pyhapaiga maa-alast kõrvaliseks tegevuseks hõivamata.
2 – Taaskasutamine lähemal ajal võimatu. Pyhapaiga objektid täielikult või osaliselt hävinud ja selle maa-ala võib olla osaliselt täis ehitatud.
1 – Taaskasutamine võimatu. Objekt ja selle maa-ala hävinud (hoonestatud, ära kaevandatud, muudetud maaparandusväljaks vms).
NB! See punkt tuleb täita ka lyhiajalise ylevaatuse või puudulikuks jäänud välitööde puhul!
Kas Pyhapaiga praegune seisund on ohus ja selle kaitseks tuleks teha mingeid kiireloomulisi samme? Mida tuleks teha?
20. Pildistamine.
Pildistada tuleb kõiki eraldi kirjeldatavaid objekte ja nende olulisi osi. Objekti tuleb võimalusel pildistada vähemalt kahest suunast. Kompassi abil tehakse kindlaks ilmakaar, mis suunas pildistatakse. Kõikide kaadrite puhul tuleb yles märkida objekti ja detaili nimi ning võttesuund ning ylesvõtmise ligikaudne kellaaeg. Filmikarp või film varustatakse aparaati pannes numbriga, mis kantakse ka kysitluslehele.
Digifotode puhul tuleb kohe välja valida ja salvestada parim võte ja teha eelpoolloetletud märkmed. Ylesvõtted salvestatakse fotoaparaadist arvutikaustadesse. Iga pyhapaiga pildid salvestatakse eraldi kausta. Kausta nimeks pannakse ylevaatuslehe number + pyhapaiga nimi. Kui pyhapaigal on nimesid mitu, siis tuleks valida võimalusel tuntum nimi.
Suulist pärimust kogutakse selleks, et:
1. täpsustada pyhapaiga asukohta;
2. täpsustada või selgitada välja paigaga seotud ajaloolisi tõsiasju;
3. koguda (täiendavat) rahvapärimust;
4. selgitada välja kohalike elanike suhe ja maailmavaatelised rusaamad seoses
paigaga.
Pärimust võib koguda ka väljarännanutelt (mujal Eestis või välismaal).
Pärimust võib koguda ka telefoni, kirja- või E-kirja teel.
Pärimust tuleb koguda kõikide kirjeldatavate paikade ja seal asuvate
pärimusekandjate kohta.
Pyhapaiga asukoha või seal asuvate pärimusekandjate asukohtade täpsustamisel tuleks kohalike esitatud suundi ja vahemaid käsitleda kriitiliselt. Vähimagi eksimisvõimaluse või kahtluse korral tuleks teavitaja viia võimalusel ise kohale.
Vastusevariante ei tohi ise enne välja pakkuda, kui pole antud inimesele võimalust rahulikult vastata. Näiteks: mida te sellest kivist teate?; mida seal tehti?; kes ja millal?; ja alles siis - kas seal käidi ravimas jne.
Rahvapärimuse kogumiseks tuleb varuda viisakust ja aega. Olulised ajaloolised detailid ja isiklik suhe objekti selguvad tavaliselt pikema usaldusliku vestluse korral. Jäika ylekuulamist tuleks vältida, sest enam teavet annavad just vestlused. Vestlust arendades tuleks muidugi jälgida, et kõik vajalik kysitud saaks. Oleks eriti hea, kui pärimust saaks koguda kahekesi – siis on võimalik yheaegselt märkmeid teha ja arendada sundimatut vestlust. Kui mõni oluline detail jääb uduseks - ja seda juhtub pidevalt -, tuleks kysimust käsitleda, kuni asi selge.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata inimese isiklikule suhtele paigaga. Milliseid tundeid see inimeses tekitab ja on varem tekitanud? Kuidas ta suhtub sellesse, mis teised inimesed on hiies teinud või teevad? Kuidas inimene ise on hiies käitunud või koos teiega käitub? See on teema, mille kohta otse polegi võimalik kysida, kuid mis annab yliolulist teavet inimese ja paiga suhtest.
Juhul kui vestlus helisalvestatakse, tuleb peale vestluse lõppu salvestada kommentaarid – kes kõneles, mis kylas jne. Enne hiite toimkonnale saatmist oleks soovitav salvestus ka paberile või arvutisse ymber kirjutada. Kirjalik jutt lisatakse kysimustikule.
Salvestis või selle koopia tuleb saata hiite toimkonnale.
Kysimustik:
1. Kus objekt täpselt asub? Milline on ymbritsev maastik? Mis seal läheduses veel leidub?
2. Kuidas objekti nimetatakse ja/või on varem nimetatud?
3. Mida te sellest objektist teate?
4. Kas olete kuulnud objektist mingeid jutte? Milliseid?
5. Mida seal tehti?
6. Kas objekti juures on käidud ravimas, palvetamas, arstimas, vannet andmas, varandust otsimas, puhkamas…?
7. Mida objekti juures või naabruses veel tehtud on? Kuidas on praegune maastik/olukord välja kujunenud?
8. Kas objektiga seoses või selle lähiymbruses on toimunud midagi erakordset?
9. Kas objekti juurest on leitud vanaaegseid või ebaharilikke esemeid, hoonete ja rajatiste jäänuseid?
10. Kas objekti juures on nähtud või kuuldud midagi yleloomulikku?
11. Kas ymbruskonnas või kusagil mujal on veel pyhapaiku? Nimetada (hiis, pyha koht, ohvrikoht, ohvrikivi, ravikivi, ohvripuu, hiiepuu, pyha puu, terviseallikas jne).
12. Kas siin on mõni paik, kus on end ravimas käidud?
13. Kus on talu ja/või kyla jaanitulepaik, kiigekoht, peo- ja kogunemiskoht?
14. Kuidas teie või teised objekti suhtuvad? (seda reeglina otse ei kysita)
15. Jutustaja nimi (ka neiupõlvenimi), synniaasta, synnikoht, elukoht (linn, vald, kyla).
Eelpoolnimetatud andmed ka nende isikute kohta, kellelt jutustaja andmed saanud ning andmete saamise aeg.
22. Muud märkused.
Kysimustega võib pöörduda:
Hiite toimkonna vanem – Ahto Kaasik – tel. 056 686 892, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Jaani kihelkond – Elo Liiv – tel. 056 984 477
Kanepi Kihelkond – Kalle Eller – tel. 051 02 274
Mahu kihelkond – Ahto Kaasik
Võnnu kihelkond – Ylis Sõukand – 07 341 317
Ylevaatuse käigus tehtud kirjeldused, fotod ja lindistused palume saata aadressil:
Postkast 363, 50002 Tartu postkontor või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.