WikipediaKynni- ehk kynnupäev on alati mahlakuu 14. päeval ja tähistab suvise tööpoolaasta ja kynniaja algust. Kui päris kynnitöö jaoks on põld veel jääs või lumine, peab põllumees kynnipäeval kasvõi yhe vao kyndma, siis lumi sulab hästi ja saak tuleb hea. Päris kynnitöö algab muidugi siis, kui ilmad seda lubavad, olgu enne või peale kynnipäeva. Peamiselt lõuna pool on aga hästi tuntud vanasõna, mille kohaselt virgal mehel on kynnipäevaks maa kyntud või ta on ammu kyndmas, laisk aga alles seab atra.
Kynnipäeval tuleks tõusta enne päevatõusu, et olla suvi läbi virk ja tubli. Kyndjat kastetakse põllule minnes või sealt tulles veega ja talle antakse kõvaks keedetud muna. Ka muid esimese töö tegijaid on kastetud, et neid õnnistada ja anda neile head tervist.
Kynnipäev on olnud yks kevadiste kylvinädalate lugemise peamisi algustähtpäevi, mis arvatavasti hiljem on kandunud karjalaskepäevale (23.04.). Kylvinädalaid on loetud mitmeti, kuid 10 kylvinädalat jääb kynnipäevast leedopäevani (24.06.) ja 14 nädalat jaakapäevani (25.07.).
Kynnipäeva on seostatud sõela tähtkujuga. Vanasõna ytleb: Kui sõgel akko, siis härg vakko (karula). Sõela sygisese liikumise järgi on ennustatud ka kevadise kynniaja algust, näiteks: Lääb märdin Sõgel akku, lääb kynnipäeval härg vakku (Tarvastu).
Teiselpool aastaringi seisab kynnipäeva vastas kolletamispäev (14.10.), mis alustab talvist poolaastat. Mõlemad tähtpäevad kuuluvad meie muistsesse kalendrisse. Erinevalt paljudest teistest muistseist pyhist pole nende kahe kylge poogitud yhtegi kirikupyha.
Nõnda siis alustame kynnipäeval töise suvepoolaastaga. Kynnipäeva võiksid peale põllumeeste tähtsaks pidada aiamaapidajad ja yldse kõik, kellel tegemist suvise hooajalise tööga. Oleks tore, kui kastmise või valamise taig tuleks taas kombeks. Ykskõik kas inimene läheb põllule või alustab mõnd muud tööd, tervist ja virkust on vaja kõigil. Ja mis saab olla toredam, kui jagada seda esivanemate kombel.
Kynnipäeva mälestati 14. aprillil. Seda päeva kyll ei pyhitsetud ega peetud pyhaks, kuid põllumehele oli ta omast kohast väga tähtis tegur, mille kohta vanarahvas tõendab, et sellest päevast seotavat põllumehel „pää jala kylge“. (Algavat põllutöö). Saarde
Kynnipäeval pidi kõik põllutööriistad läbi liigutama ja kui ei kyntud, siis välja viima, sest siis pidi töö jõudus olema. Äksi
Ja kynnipäev on kyntud, kas või läbi lume. Seda on ka omal ajal, 60 aastat tagasi [s.o. 1905] tehtud. Kose
Kynnipäe oleva kynnimees tõstnud adra aia piale. Siis tyy edeneb. Kolga-Jaani
Kynnipäeval peab vähemalt yks vagu kyntama, muidu ei edene suvel kynd ja kyntud maale hakkab kohe kangesti kasvama rohtu. Tartu
Kynnipäeva hommikul pidi yks vagu ära kyntama enne päikesetõusu. Siis oli kynnitööl edu kogu eeloleval aastal. Karksi
Kynnipäeval antavat kyndjale seaselga, s.o. seaseljaliha syya, siis ei jäevat kyndjal selg haigeks kyndes. Ka seasaba olevat siis pysti laua peal liha sees kausis. Siis pidada nii pikad viljapead kasuma, kui seasaba laua peäl on. Kolga-Jaani
Kyndjat peab valama, nn. Õnnistama, et adra taga magama ei jää. Kui õnnistatakse, siis peab ka muna andma. Nõo
Kui kyndja kevadi esimest korda kyndmast tuli, sis tend kasteti ja anti kõvaks keedetu muna. Ku kyndjat kastetava, sis vili saava ää kasuaja, ja ku muna keedetava (kanamuna kõvaks keeta), sis saava terane vili, ää kõva teraga. Häädemeeste
Kynnipäeval läks noormees esimest päeva kyndma, siis sai õhtu kasta, visati plauh ja plauh. Kasteti kõiki, kis kevade esimest tööd tegid, olgu kis tahes, siis pidi sui läbi kärmed tööle olema ega tohtind uniseks jääda. Rapla
Sel päeval viiakse koorm ehk kaks sõnnikut põllule, siis tuleb hea viljasaak. Kihelkonna
Kynnipäeval viidud, kui aega jatkunud, kolm koormat sõnnikut põllule, kui aega vähe olnud, siis visanud peremees kolm hargitäit sõnnikut lähedale aiamaa peale, et suvel sõnnik põllul korralikult ära mädaneks. Karksi
Kui iganes võimalik, kylvatakse nädal pärast kynnipäeva juba natuke kaeru. Igatahes vaja nädal pärast kynnipäeva kaerte jaoks kogu põld täiesti valmis kynda ja äestada
Kynnipäeval kuningas kynnab kuldsahaga lund. Rapla
Kynnipäeva kohta kõneleb veel vanarahvas tihti, et muistsel ajal ikka põllumees kynnipäeval kynda saanud, aga nyyd olla ajad nii muutund, et kynnipäeval veel paljast maalappigi näha ei saa. Halliste, 1895
Kui läheb mardipäeval Sõel akku ja kynnipäeval härg vakku ja Jyri jalad kastest märjad, siis annab Jaagup leiba. Tallinn?
Kui sõgel maarjapäivas akku maha minevad, sis saavad härg kynnipäevas vakku. Rõngu
Sõkl akko, här´ä vakko. Karula
Läheb sõgel ehasse, pannakse härjad vaosse. ?
Kasutatud kirjandus Eesti vanasõnad II, 1983. Eesti vanasõnad III, 1985. Hiiemäe, Mall 1982. Külvinädalad eesti rahvatraditsioonis. Läänemeresoomlaste etnokultuuri küsimusi, 106-109. Hiiemäe, Mall 1981. Eesti rahvakalender II. Hiiemäe, mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus. Kama, Kaido 1988. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Vikerkaar nr 1.
