Jõulukuu lõpus käis keskkonnasaate Tasakaal vőttegrupp Saamimaal, Pulsujärve talikylas. Filmiti ja saadi osa saamide yhest talvisest olulisimast syndmusest, poroerotusest (põhjapõtrade jaotamine).

Pőhjapőder e. poro on hirvlaste sugukonda kuuluv imetaja, kelle asualad laiuvad neljandikul maailma maismaaosast. Pőhjarahvaste, sealhulgas saamide elus on pőhjapődral täita oluline roll – igapäevases elu-olus kuluvad ära nii liha kui nahk, sarved ja sooned. See sitke loom on kujundanud saamide identiteeti, olles nii elatisehankimise alustala kui myytide ja muinasjuttude peategelane. Tänapäeval on pőhjapődra-muinasjutt omandanud ylemaailmsed mőőtmed, sest teadaolevalt sőidab Jőuluvana saaniga, mille ette rakendatud pőhjapőder ning laul punase ninaga Rudolfist on jőulude ajal endiselt ylipop.

Saamid peavad lugu sajanditepikkusest traditsioonist ning kogunevad talvise pööripäeva ajal porojaotusjaamadesse, et ajada tundru lumeväljadelt kokku oma porokarjad ja nad yle lugeda ning peremärkide järgi ära jagada. Seekord tehti Pulsujärvel tööd erakordsetes ilmastikuoludes: saamide sőnul on tavaliselt jõulukuu lőpus kylma 30 kraadi ja rohkemgi ning lund on räästani, kuid nyyd oli ilm harukordselt soe, hellitades vaid 15 kylmakraadiga ning lumi ei tahtnud kanda.

Jaotamine on raske töö

Pőhjapőtrade jaotamine on suur töö, selle tegemiseks tuleb kokku terve kogukond ja talgukorras jagatakse pőtru mitmete päevade jooksul. Lainivuomas elab 56 saami peret, kelle omanduses on umbes 10 000 pőhjapőtra.

Tänapäeval sőidavad omapere loomi ajama ja märkima ka need sugukonna liikmed, kellel igapäevaleib linnas kätte vőidelda tuleb. Aastaringselt tegeleb Lainivuomas pődrakasvatusega vaid tosinkond saami.

Nii on poroerotusest saanud omamoodi suguvősa kokkutulek, kus raske töö kőrval ka pidu pidamata ega uudised rääkimata jää. Tihti just tänu kaksikelule, kus linnas töötavad sugulased toetavad oma sissetulekutest maal elavaid pődrakasvatajaid, on traditsioonid säilinud ning poro endiselt saamide rahvusliku iseolemise nurgakivi.

Tasakaalu vőttegrupp jőudis Pulsujärve talikylla talgutele pilkases pimeduses, vői seda valgust siis polaaröös kuskilt vőtta ongi, vaid 3-4 tundi päevas on veidi valgem kui päris pime. Käimas oli järjekordne porode jooksuring, mille käigus otsib iga karjapidaja oma peremärgiga isast. Vanad saamid seisavad proţektorite all, sadade sőrgade mydinast őhkupaiskuvas lumepilves ja panevad "omadele" silma peale. Hyyetega juhatatakse őige isane kätte nooremale pyydjale, kes osavalt pődrale kyljelt peale hypates ja sarvedest asides suunab ta őigesse aedikusse. Edasi aetakse kokku emased ja selle aasta pojad. Jaotuse käigus loetakse pőhjapődrad yle, märgistatakse, kohitsetakse osa pulle ning valitakse välja veristamisele minevad loomad.

Saamid on hädas poroliha turustamisega, őigemini turustajatega, kes on kokkuostuhinnad vőimalikult alla löönud. Kauplustes on liha hind vastupidiselt tőusnud, sest poro liha ja sellest valmistatud tooted on delikatess, mida hinnatakse nii Euroopas kui Jaapanis.

Saamide elu muutub

Saamid ytlevad, et nende elu on muutumas. Esimene suur murrang toimus eelmise sajandi kuuekymnendatel, mil pőhjapődrarakendite asemel vőeti transpordivahendina kasutusele mootorsaan.

See lyhendas kyll oluliselt pikki vahemaid ja kergendas karjaajamist, ent esimene pőlvkond mootorsaanisaame kurdab täna haigusi, mis on tekkinud pidevast vibratsioonist ja kylmades ilmastikuoludes ebamugavas asendis sőitmisest. Aastatega on pőhjaaladele jőudnud nii keskkyte, autode esiistmesoojendus kui ka televiisor ja internetiyhendus.

Ei saa saamidki yleilmastumise vastu, ja kas nad seda soovivadki. Endiselt on probleemiks alkohol, mis eraldatuses tihti ainsana sőprust ja seltsi pakub. Vastukaaluks purjutamisele on osa saamidest lahknenud usuvoolu, mis keelab muuhulgas televiisori ja lehelugemise – see omakorda tekitab uut moodi maailmast äralőigatust.

Nii nad seal siis pyyavad olla ja jääda. On őnn, et aastasadu sisse kasvanud traditsioonid on elus hoitud, yksiti ka järjest laiemaid piire vőtva turismi abiga.

Järgmisel korral tuleb kyla kokku aga suvehakul, mil märgistatakse kevadel syndinud vasikaid ja kohitsetakse pőrakaid pulle, kellest sygiseks saavad kenasti nuumunud lihaloomad.

Roheline Värav