Setomaalt pärit tuntud bioloog-zooloog Nikolai Laanetu peab loodus- ja kalakaitsesysteemi sealsete inimeste suhtes ylepingutatuks ja ahistavaks, kirjutas Maalehes Rein Raudvere.

Rõsna kylast sirgunud teadlase sõnul tekkis nii tema synnikyla kui mitu teistki asulat Peipsi randa kaugetel aegadel just nendesse kohtadesse, kuhu tulid kalad kudema. Kuna rannas oli metsa ja põldu piiratult, siis just kala leevendas kitsikust ning inimesed said tänu kevadisele kalapyygile – muul ajal on kala vähe – ära elada. Nii on ka rannaelanike elm tihedalt seotud kalastamisega.

“Praegu räägime palju oma põliskodudesse veel jäänud setode kaitsest. Selle juurde peaks käima ka kevadine latikapyyk, mis vähemalt neile peaks olema lubatud,” rääkis Laanetu. Tema arvates on seadust ilmselgelt vaja muuta ja lubada järve kaldal elavatel setodel mõõdukalt kala pyyda. Regulatsioon võiks piirduda loaga pyyda kala vaid enda tarbeks, mitte myygiks.

“Kala on siin kevaditi sajandeid pyytud ja pole midagi hullu juhtunud, pealegi on nad kalda ligidal alles kudemise lõpus, kudemise ajal on latikas ja haug sygavamas vees.”

Mujal maailmas on mitmel pool looduskaitses heaks tavaks arvestada kohalike tavade ja erinevustega. “Nii on isegi suurel Venemaal ja Alaskal tšuktšidel ja eskimotel lubatud oma toiduks kyttida punasesse raamatusse kuuluvaid morski,” väitis Laanetu.

Samas ei mahu teadlasele pähe see, et kuigi Eesti ja Vene on sõlminud kokkuleppe igasuguse kalapyygi keelamiseks kudemisaegadel ja Eesti pyyab seda rangelt täita, käib Vene poolel kõva pyyk. Nii meie inspektoritel kui ka piirivalvel on sellekohast infot piisavalt. “Eesti peaks midagi ette võtma, et sama kord kehtiks ka Vene poolel, muidu pole keeldudel yleyldse mõtet,” arvab Laanetu.

Samas on Eesti poolel kord majas. Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna inspektorid pidasid ligi kaks nädalat Värska lahel ja Lämmijärvel valvet, et kaitsta sinna kudema tulnud latikat röövpyydjate eest. Kohalikud kalamehed seadsid omakorda sisse pideva valve inspektorite yle, et nende liikumisest kaaslastele teada anda. Ometi avastasid inspektorid 64 ebaseaduslikku nakkevõrku, yhe roomõrra ja nooda.

Kalapyygieeskirjad keelavad latikapyygi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 15. juunini. “Paljud potentsiaalseid röövpyydjad olid sunnitud inspektorite kohaloleku tõttu kaldale jääma,” sõnas rahulolevalt keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.