Pärnust 45kilomeetrise meretee taga nelja kylaga saarel olid koos maakondlike arengukeskuste nõustajad, et kihnlastega arutada, kuidas edasi. Nii majanduses kui kultuuris, nii spordis kui arstiabis, et 10216. (2003) aasta kooljakuus UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirja kantud Kihnu kultuuriruum säilitaks ja kannaks läinud põlvede pärandit. Kuidas, päris Pärnu Postimehe reporter Silja Paluoja abivallavanem Taivi Laoselt.
Kuivõrd oluline on meretaguse maa nagu Kihnu ehk yhe Pärnumaa omavalitsuse järelejõudmine mandrivaldadega võrreldavale tasemele infrastruktuuris, hariduses, tervishoius ja muudeski valdkondades?
Tõenäoliselt on mandril omavalitsusi, mis praegu on eri valdkondades kehvemas olukorras kui Kihnu. Selles mõttes ei saa rääkida järelejõudmisest mingile tasemele, vaid saarel tervikuna on oluline elukeskkonna arendamine, parendamine ja elamisväärsemaks muutmine kõikides valdkondades.
Millised probleemid reastusid esimesteks, kui arengukeskuste konsultandid neid kaardistasid?
Kahepäevase mõttetöö tulemusena jõuti analyysida hetkeolukorda ja väga yldistatud kujul kaardistada probleemid ja sõnastada arenguvajadused. Nimetan mõne olulisema neist, alustades majandusest ja ettevõtlusest, kus annab tunda tegevusvaldkondade piiratus, madala lisandväärtusega tegevusalade domineerimine, kvalifitseeritud tööjõu puudus, piiratud transpordivõimalused mandriga.
Turismi arengut takistavad mandriga regulaarse pysiyhenduse puudumine ja hooajalisus. Kalanduses aga kalasadama ja lautrikohtade kehv seis, madal lisandväärtus majandusharus, pyygipiirangud. Transpordi põhimure on mandriga aastaringse laevayhenduse puudumine, lennuvälja kehv olukord.
Kihnu hakkab Setumaaga sarnaselt saama riiklikku arengutoetust viis miljonit krooni aastas, seda kolmel järgneval aastal. Milleks on plaanite raha kasutada?
Kihnu regionaalprogrammi objekt on Kihnu traditsiooniline eluviis ja maakasutus ning pärimuskultuuri säilimine ja taasloomine. Programm peaks motiveerima Kihnu ja Manija elanikke tegelema põliste elatusaladega ja viljelema oma rahvakultuuri.
Toetust kavatseme kasutada näiteks lautrite ja munitsipaalomandis sadamaala rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks, paatide ja pyyniste soetamiseks, kytusetankla väljaehitamiseks, Kihnu ja Manija munitsipaalteede võrgu uuendamiseks, Kihnu muuseumi ymberehitamiseks, Manija kylakeskuse rajamiseks, tervishoiuvahendite ja -seadmete soetamiseks, Kihnu pärandkultuuril põhinevate õppevahendite ja aineprogrammide loomiseks.
Programmi tegevuskava peab valmima novembri lõpuks ning selle koostavad Kihnu ja Tõstamaa vallavalitsus, SA Kihnu Kultuuriruum ja SA Kihnu Kultuuri Instituut.
Kas pole ohtu, et Kihnu omapära hakkab haihtuma, kui nii suur riigi tugi saarele saabub?
Vastupidi, selleks, et omapära säilitada, on vaja alustegevusi toetada.
Kuidas aitab Kihnu koolis õpitav kaasa, et vanavanemate ja vanemate käsitöö-, murraku- ja laulu-tantsuoskust pärandada järgnevatele põlvedele?
Kihnu koolis õpetatakse vähesel määral kihnu keelt, paralleelselt ajalooga Kihnu ajalugu, ringides käsitööd, laule ja tantse, on merenduse kutsealane eelkoolitus. Ikka selleks, et järjepidevus ei kaoks.
Kihnu regionaalprogrammis on yhe toetatava tegevusena välja toodud Kihnu pärandkultuuril põhinevate õppevahendite ja aineprogrammide loomine, seega peaks lähitulevikus kooli õppekavasse lisanduma kihnu keele, loodusloo, käsitöö, folkloori ja kultuuriloo õpetamine - yks tund nädalas kõigis klasssides.
Soovime, et Kihnu oleks paik, kus kihnlastel on hea elada, tööd teha ja puhata ning kus kylalisedki tunneksid ennast hästi.