Norra Tromsø Ylikooli teadlased hakkavad uurima, millised on polaaralade põlisrahvaste kodud ja elukorraldus. Kolmeaastasele projektile on eraldatud 1,8 miljonit eurot ning projekti hakkab juhtima Saamiuuringute Keskus.
Saamid on põlisrahvas, kes elab Skandinaavia, Soome ja Loode-Venemaa põhjaaladel. Uurimisprojektiks raha eraldanud Euroopa Teaduse Sihtasutuse (ESF) hinnangul aga pole projekt oluline mitte sugugi vaid nende riikide jaoks, kus saamid elavad. Projekt on osa BOREAS-e programmist mis uurib arktiliste põlisrahvaste elu.
Projektis osaleb 30 teadlast Norrast, Rootsist, Kanadast, Soomest, USA-st ja Venemaalt. Nad kõrvutavad varasemaid ja praeguseid kogukondi ehk siis uurimistööd tehakse korraga ajaloo, arheoloogia ja antropoloogia alal.
Tromsø Ylikooli teadlased keskenduvad saamide ajaloolistele elutingimustele. “On hämmastavaid sarnasusi selles, kuidas polaaralade põlisrahvad oma kodusid minevikus korraldasid” nendib arheoloogiaprofessor Bjornar Olsen: “yks yhine omadus on see, et kõik põlisrahvad arvestasid oma kodude rajamisel mobiilsuse ja paindlikkusega. Tegelikult teevad nad seda nyydki, kuigi kasutavad majaehituseks moodsaid materjale. Meie kysimus kõlabki, miks põlisrahvad kodusid rajades sarnaselt käituvad?”
Saamide eluviis on ajaloo vältel vaheldunud ning ka kõigil saami asualadel ei ela inimesed sugugi päris yhtemoodi. Samuti käivad saamid läbi ka teiste rahvastega. Et nende elutingimusi päriselt mõista, tuleb uurida saamide ajalugu koguni kahe tuhande aasta jooksul.
Arktika põlisrahvad on olnud eriti osavad oma kultuuri läbi raskete aegade ja muutuvate olude alles hoidma. Saamiuuringute Keskuse teadlaste meelest ei saa kultuurilise iseolemise kadumiseks pidada sedagi, et saamid tänapäeval enam kodades ei ela. Sellest hoolimata on saamidel säilinud paljud käsitöötraditsioonid, mis paljudel teistel põlisrahvail ammu kadunud.
Teadlaste kinnitusel on tubade paigutus saami kodus tunduvalt rohkem, kui otstarbekuse kysimus. See näitab ka, mis on kodude asustajaile oluline. Saami kodus mängivad tähtsat rolli usulised ja seltskondlikud kombed.
Saamiuuringute Keskuse direktori Else Grete Broderstadi sõnul on praegune uurimistöö tähtis sellegi poolest, et tõendab taas, et Kaug-Põhi pole vaid nafta- ja gaasiallikas. Sealsete inimsuhete ja inimtegevuse uurimine on väga tähtis mõistmaks, kuidas majandusareng Kaug-Põhjas mõjutab seal elavaid inimesi.