12.11. kl. 16.10 ETVs: Tõsielufilm Elusad draakonid, 1/3: Valitsevad roomajad (Dragons Alive, Inglise 10217 (2004)).
Dinosauruste väljasuremise järel tekkis võimuvaakum, mille täitsid praegugi maakera paljudes paikades valitsevad võimsad nyydisaja roomajad. Esimeses osas näeme, kuidas krokodillid, suured sisalikud ja kilpkonnad ning myrgised maod kavaldavad yle pysisoojaseid linde ja imetajaid.
12.11. kl. 20.05 ETVs: Osoon.
Osoon teeb läbi kolme saate teekonna Eestist maailma lõppu ehk Euroopa põhjatippu - Nordkappi. Esimene peatus on Lapimaal saamide kylas Inaris. Et tutvuda saamide elu-oluga, saab Siida vabaõhumuuseumis minna ajas tagasi. Inaris kohtume ka Saami nõukogu esindaja, ehtsa saamlase Pauliine Feodoroffiga, kes tunneb suurt muret saamlaste käekäigu pärast. Nordkapis käis Sven Paulus.
Ligi tuhat aastat on inimese kõrval põlisteks saareelanikeks olnud kariloomad - nii ka Hanikatsil. Pysielanikke siin enam ei ole ja ka lambad on ainult suvilise rollis. Juba mitu suve järjest tuuakse mandrilt lambad laiule muru pygama ja tänu neile saavad madalmurusel karjamaal pesitseda mitmed haruldased linnuliigid. Kas suve läbi metsikult elanud koduloom tunneb oma peremehe ära? Kuidas lambad yle mere mandrile tagasi viiakse? Hanikatsil käis lambaid pyydmas Randel Kreitsberg.
Kuidas elavad jõevähid sygisel? Kristo Kiiker uuris, kas ka neid ootab ees pikk talveuni.
Osooni lood seob tervikuks Vladislav Koržets.
13.11. kl. 00.20 ETVs: Tõsielufilm Jumala rotveiler? (God`s Rotweiller, Inglise 10218 (2005)).
Paljudele katoliiklastele jahmatuseks valis konklaav 19. aprillil 2005. aastal uueks paavstiks kardinal Joseph Ratzingeri, kes võttis nimeks Benedictus XVI. Juhtinud 23 aastat Usudoktriini Kongregatsiooni ehk endist inkvisitsiooni, on ta pälvinud hyydnime Soomuskardinal, Peainkvisiitor ja Jumala rotveiler. Kas neis nimedes peegeldub katoliku kiriku valitud suund 21. sajandi muutlikus maailmas? Miks sai 1960. aastate uuendusmeelsest preestrist ydini konservatiiv? Filmis saavad sõna nii Ratzingeri mõttekaaslased kui ka need, kes on tunda saanud rotveileri hambaid.
Kordus kl. 13.00.
13.11. kl. 13.50 ETVs: Tõsielufilm Mõtteroimad Marimaal (Thoughtcrimes from Mariland, Soome 10220 (2007)).
Inimõiguste yhendused ja Euroopa Parlament on syydistanud Venemaad mari rahva ning mari keele ja kultuuri allasurumises. Venemaa eitab igasuguse survepoliitika olemasolu. YLE QED võttegrupp kylastas Mari Eli Vabariiki, et tutvuda sugulasrahva eluoluga ja uurida, kas teated maride allasurumisest vastavad tõele või on liialdatud. Mari juhtide ja valitsuse suhted pingestusid seitsme aasta eest, kui Kremli toetusel valiti vabariigi presidendiks Leonid Markelov. Opositsiooni arvates olid valimised ebaausad.
Mari Eli Vabariik kuulub Venemaa Föderatsiooni koosseisu ja asub ligikaudu 860 kilomeetrit Moskvast idas Volga ääres. Marid moodustavad 43 protsenti rahvastikust ja mari keel on vene keele kõrval ametlik riigikeel. Seaduse järgi on ametivõimud kohustatud mari keelt, kultuuri ja rahvuslikku identiteeti kaitsma, kuid tegelikult see nii ei ole.
13.11. kl. 16.10 ETVs: Tõsielufilm Elusad draakonid, 2/3: Nutikad roomajad (Dragons Alive, Inglise 10217 (2004)).
Kas roomajad on loomariigi geeniused biotehnoloogia alal? Kui võtta arvesse vee peal jooksmist, vaenlaste pihta myrgi sylitamist, magnetvälja jõujoonte järgi liikumist, roiete abil deltaplaaniks muutumist ja värvide vahendusel sõnumite edastamist - siis jah, on kyll!
13.11. kl. 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.
13.11. kl. 18.15 ETVs: Osoon (venekeelse tõlkekirjaga, kordus).
Hanest natuke väiksemat, kuid märksa silmatorkavama välimusega valgepõsk-laglet, kes on yks hilisemaid rändureid Barentsi mere äärest Madalmaadesse, võib sygisel näha Eesti rannaaladel peatumas.
Meie yhe põhjapoolseima saarena kerkib Keri uhkes yksinduses Soome lahest, Tallinna kesklinna on siit linnulennult yle 30 kilomeetri. Oma väiksusele vaatamata on Keri saarel põnev ajalugu. 18. sajandi alguses ehitati saarele majakas ja sellest ajast peale elasid seal tornivahid koos peredega. Viis aastat tagasi majakavahi kohad kaotati ja nii keeras ka Keri majakavaht enda järelt tuletorni ukse kinni ning läks mandrile. Kuid saar ei jäänud tyhjaks ja nyyd toimetab siin Peep Rada ettevõtmisel Keri selts.
Pärnumaal Tõstamaa kandis elav ja tegutsev endine bioloogiaõpetaja Mercedes Merimaa on tuntud ka taimetarga ja pesuehtsa nõiana.
Autorid Kristo Kiiker, Kristjan Kaljund ja Mirjam Matiisen. Lood seob saateks Vladislav Koržets.
14.11. kl. 16.10 ETVs: Tõsielufilm Elusad draakonid, 3/3: Tuleviku roomajad (Dragons Alive, Inglise 10217 (2004)).
Alligaatorid golfirajal, gekod hotellides, kameeleonid koduaias ja pyytonid lemmikloomadeks - roomajad tungivad meie ellu. Missugust osa etendavad dinosauruste lähimad elavad sugulased tulevikus? Kas nad aitavad meil edendada biotehnoloogiat ja valmistada tõhusamaid ravimeid või muudavad maailma Juurapargiks?
14.11. kl. 16.05 Klassikaraadios: Ruutjuur. Ants Johansoni saade pärimusmuusikast (kordus).
14.11. kl. 22.25 ETVs: Eesti lood: Savikodu.
Tõelised ökoinimesed Knut ja Riina plaanivad omale ehitada savist ja põhust loodussõbralikku maakodu. Nii mõnedki lähedased on selle ettevõtmise suhtes skeptilised ja Knutil tuleb tõestada põlisest ehitusmehest isale ning insenerist õemehele, et savimaja, mida ta oma vanemate maalapile pysti panna kavatseb, pole mitte ymberpuhutav kolme põrsakese maja, vaid peab vastu ka tuulele, vihmale ja rottidele.
15.11. kl. 12.30 Kuku raadios: Loodusajakiri.
15.11. kl. 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.
15.11. kl. 16.05 ETVs: Tõsielufilm Niilus. Teekond läbi aja, 1/3: Krokodillid ja kuningad (Nile, Inglise 10217 (2004)).
Maakera pikim jõgi Niilus on jäädvustanud oma loo maastikule - jõgi voolab musta mandri sydamest põhja poole, liites mäed, džungli, soo ja kõrbe. Niilus, mis kannab kõrbesse nagu imeväel aastast-aastasse vett ja viljakat muda, on kinkinud inimkonnale esimese suure tsivilisatsiooni: Vana-Egiptuse. Hiiglasuur võimas Niilus pole oma saladusi naljalt avaldanud ja inimesed on kogu ajaloo vältel pyydnud seda mõista - vanad egiptlased pidasid jõge jumalate võlukingituseks ning Victoria-ajastu maadeuurijad talusid Niiluse lätet otsides kujuteldamatuid raskusi. Film annab ylevaate jõe tõelisest olemusest ja tema võlukunsti põhjustest. Eriskummaliste paikade ja köitvate loomade võrratu mosaiik ulatub Aafrika kaugeimatessegi kolgastesse. Niilus on aegade algusest peale innustanud tema kallastel elanud inimpõlvi. Vana-Egiptuse vaaraosid ja talupoegi yhendas aukartus suure jõe ees ja kogu nende tsivilisatsioon rajanes Niiluse iga-aastasel yleujutusel, mis muutis kõrbe viljakaks paradiisiks. Kui Niiluse and oli liiga helde, tõmbas rohke saak ligi piibellikke nuhtlusi, aga kui tulvaveed jäid tulemata, surid inimesed janusse ja nälga.
16.11. kl. 00.35 ETVs: Tõsielusari Metsik loodus: Mongoolia (Itinérances sauvages, Austraalia/USA 10219 (2006)).
Sarja seitsmendas osas võib vaataja imetleda Mongoolia puutumatuid steppe, kus kunagi elutsesid Prževalski hobused, ja Gobi kõrbe, mille asukateks on haruldased baktrianid ehk kakskyyrkaamelid.
16.11. kl. 16.05 ETVs: Tõsielufilm Niilus. Teekond läbi aja, 2/3: Tulvaveed (Nile, Inglise 10217 (2004)).
Vana-Egiptuse tsivilisatsioon syndis Niiluse tulvavete armust. Vaataja viiakse põnevale teekonnale Aafrika kaugematesse ja omapärasematesse paikadesse, sinna, kust tulvaveed alguse saavad. Niiluse suuremaid harusid vaadeldes selgub, kuidas jõerahvas ja -loomad on jõe tujudega kohanenud. Niiluse kauavarjatud saladuse lahendust otsitakse Sudaani salapärastest soodest ja Etioopia võimsatest mägedest. Näeme, et Niiluse-äärne elu pole aastatuhandete jooksul kuigivõrd muutunud. Oleme tunnistajateks Niiluse tulvavete synnile Aafrika Suures Kanjonis.
16.11. kl. 17.05 Vikerraadios: Kihnu uudised.
16.11. kl. 21.05 Vikerraadios: Pärimuster.
17.11. kl. 12.00 TV3: Tasakaal.
17.11. kl. 13.05 Klassikaraadios: Ruutjuur. Ants Johansoni saade pärimusmuusikast.
17.11. kl. 17.00 ETVs: AegRuum Kuu (The Moon, Inglise 10219 (2006)).
Kuu lummas inimesi juba ammustel aegadel ja seda on aastatuhandeid kummardatud. Galileo Galilei muutis 16. sajandil meie arusaama Kuust, kuid ainus viis seda salapärast taevakeha päriselt tundma õppida oli ise kohale minna. 1969. aastal astus inimese jalg esimest korda Kuu pinnale. Kui selgus, et Kuu peal ei olegi elu, jahenes inimeste huvi ja nende silmad pöördusid teiste maailmade poole. Teadlased leidsid Päikesesysteemis palju teisi kuusid, mis tundusid palju põnevamad, kui meie enda hall kivikera. Nyyd, 35 aastat hiljem on tärganud uuesti huvi Kuu vastu - vana arm ei roosteta.
17.11. kl. 22.10 Vikerraadios: Raadio ööylikool. Jaan Kaplinski, tartu keel.
18.11. kl. 10.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk.
Kordus kl. 21.00.
18.11. kl. 13.15 ETVs: Tõsielufilm Kuu (The Moon, Inglise 2006, kordus).
18.11. kl. 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Madagaskari idaranniku troopiline vihmamets.
Kordus kl. 23.05.
18.11. kl. 15.30 Kuku raadios: Rohelised uudised (kordus).
18.11. kl. 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Speleju Dancoju.
Läti postfolklooriansambli Ilgi mysteerium Janis Rainise sõnadel. Tutvustab Leanne Barbo.