Tänast pudrupäeva tuntakse rahvakalendris ka viimse jõulupyha või kyynlapäeva nime all. Pudrupäev on tähtsamaid sydatalviseid pyhi. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõuluaja viimaseks pyhaks, Setos aga esimeseks suvepyhaks.
Päikese kõrgem kaar annab end juba tunda. Päev on märgatavalt pikem ja ta jaksab keskpäeval raasuke soojendada. Vanarahvas ytles, et kõrred hakkavad nyyd lund vihkama – sulatavad enda ymbert lume.
Nagu taliharjal (17.01.) nii pudrupäevalgi on kõneldud, et talve syda või selgroog saab pooleks murtud ja karu keerab teise kylje. Inimesel on aga eelmisel suvel ja sygisel varutud toit poole peal.
Pudrupäevaga algavad kevadtalvised naistepyhad. Naised käivad kylas ja kõrtsis, nende töö teevad ära mehed. Ja kui juhtub päike paistma, annab see tervist just naistele.
Juuakse naistepuna, mis on õlu, mõdu, punaseks värvitud viin või muu punane jook. Naistepuna joovad nii naised kui mehed, see annab jõudu, tervist, hea jume ja peletab suvel eemale sääsed ning muud söödikud. Pudrupäevane punajoomine on tavaks eeskätt lääne pool ja lõunapiirile jäävates kihelkondades.
Pudrupäeval syyakse odratangu või –jahuputru, seapead, -jalgu või selga. Läänepool on pudrupäeva laupäeval valmistatud tavalist jõulutoitu. Õlu on pudrupäeva peamine jook. Varem hoiti selleks päevaks keha jõuluõlut alles või pruuliti koguni uus õlu.
Pudrupäeval on mõnel pool peetud mokalaata. Seal tehakse kaupa järgmise aasta töö peale, kaasaegsemalt öeldes sõlmitakse töölepinguid. Hallistes kõneldi: Vanast olevet kyyndlepäe peret tellit, siis mint Kirju kõrtsi, peet mokalaata. Sinna lätsiv kõik Sõnnikyla rahvas kokku.
Lõunapool on veebruarit kutsutud ka mokalaada kuuks.
Pudrupäevane päike lubab päikselist ja kuiva suve, samuti head rukkisaaki. Sajune pudrupäev jälle ennustab vihmast suve. Tormas on öeldud: Kui kyindlapäeval nii palju päeva paistab, et mees hobuse selga võib karata, saab saks rukkid, paistab aga rohkem, saab ka talupoeg rukkid.
Karjas on usutud, et kui pudrupäeva öösi kõvasti tuiskab, saab suvel palju pähkleid. Sel öösel tuisuga pidi pähketäkk kargama. Samuti on Saaremaal teatud, et pudrupäevane lumesadu toob hea kalasaagi.
On arvatud, et kyynlapäeva nimetus tuleb kirikukalendrist. Rahvakalendri hea tundja Mall Hiiemäe osundab aga, et maarahva juures pole päeva kommetel tollega pea midagi yhist. Vaid kyynalid on mõnel pool tehtud.
Soome pärimuseuurija Kustaa Vilkuna vahendab, et kirikukalendrisse võttis kyynlapäeva Paavst Gelasius (492-496), kes soovis seega rikkuda omausuliste roomlaste samal ajal kestvat sarnast pyha.
Paul Ariste arvab, et vadjalaste juures polnud pudrupäev kuigi tuntud. Õlut pruuliti ja pyha peeti peamiselt soomlastega asustataud kylis.
Soomeski on arvatud pudrupäeva yheks talve kevadesse kaldumise tähiseks ja on söödud odraputru.
Maavalla Koda