Eesti Rahva Muuseum tähistab oma juubelit kogu eestist puudutava ettevõtmisega ning tähistab ajaloolised kihelkonnapiirid rusket karva siltidega, teatas ERM.

Moodustatud tööryhm, mis koosneb Maanteeameti, Kohanimenõukogu, Võru Instituudi, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Keele Instituudi, Siseministeeriumi, kaardifirma Regio ja veel mitme teise asutuse esindajatest.

Kihelkond on tänini eestlaste piirkondliku olemuse aluseks. Kogu meie vanem elm (keelemurded, rahvaluule, rahvarõivad jne) jaguneb kihelkondade järgi: kui lauldakse rahvalaulu, siis see on mingi kihelkonna rahvalaul, kui kantakse rahvarõivaid, siis on need pärit kindlast kihelkonnast.

Kihelkonnapiirid on olulisimad elma- ja maastikumärgid iidsetest aegadest tänapäevani. Need piirid on aidanud ja aitavad kaasa kodukanditunde selginemisele ja tugevnemisele ning kinnistavad põlisasustuse olemasolu.

Eesti Rahva Muuseumi kogud on oma algusaegadest peale korraldatud kihelkondade järgi: kihelkondlik põhimõte on ERMi tegevuse yks olemuslikke tunnusjooni. Olles kutsutud ja seatud kaitsma eesti vaimset pärandit, tahab ERM kaasa aidata selle pärandi paikkondliku eripära säilimisele ja tundmisele.

Kuigi kihelkonnad on Maavalla põlised alad, nimetatakse neid kohati katoliiklike kirikupyhakute järgi. Paraku pole ERM seadnud eesmärgiks põliste ja maakeelsete nimede taaselustamist, vaid elustab siltidel nimed, mida kirik kasutas 20. sajandi alguses.

Esimesed kihelkondade tähised pystitatakse ERMi 100. synnipäeval 14. mahlakuud Tartu (Tartu-Maarja) ja Võnnu kihelkonna piirile.

Kahe aasta jooksul on kavas paigutada veel 730 piiritähist.