Kymnenda klassi õpilane Dina Leontjeva sai oma uurimustööga „Olora kyla pyhad hiied“ võitjaks ylevenemaalisel võistlusel „Minu väike kodumaa: loona, elm ja rahvus“.
Olora kyla piiravad sõrmusena kuus pyha hiit – kysoto mari keeli. Olora keskkooli kymnenda klassi õpilane Dina Leontjeva jutustab, et nendega on seotud väga palju lugusid ja pärimust. Kui siinkandis ehitati tammi, oli kaevandi alal pumaš – ohvrikoht, puud mida peavad pyhaks maride omausulised ehk tsimari. Kohalikud elanikud keeldusid otsustavalt pyhi puid raiumast. Siis asusid seal tööle sissesõitnud teiseusulised mehed. Puud saeti maha, kuid kui juhutöölised koju tagasi pöördusid, sõitis nende auto maanteekraavi. Kolm meest said surma, yks jäi ellu ja kui ta tervenes, tuli Olorasse. Kindel selles, et õnnetus juhtus tema poolt korda saadetud pyhaduseteotuse pärast, kahetses ta ning koos kohaliku kartiga - maride omausu preestriga - andis hiiele ande ja sõnas, et marilaste jumalad on tugevad.
Praegu on Dina Leontjeva otsekui Olora suurim asjatundja hiite alal. Aga alguse sai see sellest, et Elvira Kotsergina, kooliõpetaja Mari El-i ajaloo ja elma alal, soovitas oma andekale õpilasele koostada võistlustöö kodukandi hiitest. Koos olid nad juba tulnud esikohale vabariiklikul olympiaadil. Kuid uurimustööga astus Dina yles esmakordselt ja keegi ei suutnud arvata, et ta sellega nii hästi märki tabab.
„Selles suunas pole esialgu veel eriti tööd tehtud, seega on pyydlikule mõistusele arenguruumi, eriti kui uurimustöö on yles ehitatud kohalikule ainele“, lausub Elvira Maksimovna. Dina jaoks oli see teema uus. Ta tunnistab, et enne uurimistöösse syvenemist oli ta hiies käinud vaid yks kord elus, kuigi Olora kandis on omausk väga tugev.
Omausus jumalikustatakse iga loonanähtust. Maride jumal - see ongi loond, selgitab koolitydruk. Hiied olid inimeste poolt välja valitud kui „õnnelikud kohad maa peal“, need on kohad suhtlemiseks loonajõududega. Igas hiies on kindlasti olemas onapu - tähtsaim puu, mis seob maiseid ja taevaseid ilmu. Hiied on maridel pyhad ja puutumatud. Sinna tullakse puhta meelega, peale sauna ja puhtais rõivis. Kui keegi rikub neid piiranguid, võivad jumalad karmilt karistada. Vanainimesed rääkisid loo: kunagi yks kart tuli jumalateenistusele mitte päris kainena. Samal õhtul tabas kyla väga tugev äikesetorm, mis hävitas kõik kylvid. See oli taevane karistus.
Kunagi oli kyla ymber kaheksa kysotot. Igal suguvõsal oli oma hiis, oli ka yks yhine. Nyyd on hiisi jäänud kuus, kusjuures palvusi peetakse vaid kolmes. Nagu vanastigi, ei lubata siin metsa raiduda, heina teha, korjata puhmastaimi ega seeni. Muide, on ka keeldude nõrgenemist, näiteks ei peeta patuks pärnaõite korjamist ja mer kysotos võib korjata isegi seeni. Millega on seotud need erandid reeglist, ei tea täpselt keegi.
Kuid vesmogur kysotos, millele omistatakse võimsat loovat jõudu, on keelud väga ranged. Mis puutub puudesse, siis valdavaks on kõigis hiites pärnapuud, vanimaks, „vanaemaks“ teiste hiite seas on levanti kysoto, mille puud on ligikaudu 140 aasta vanused. Yldiselt, pyhadeks puudeks peavad marid kaske, pärna ja tamme.
Koolitydruku töö oli tõsine: kirjalikud allikad, internet, vestlused kohalike vanainimestega. Muide, just vanuritelt õnnestus saada väga hinnalist teavet ja väga õigeaegselt. Mõned neist on juba läinud teise ilma. Inimmälu on habras.
Kokkuvõttes sai uurimus „Olora kyla pyhad hiied“ kaks esikohta oma vabariigis ja töö saadeti ylevenemaalisele võistlusele „Minu väike kodumaa: loona, elm ja rahvus“, kus see pääses suulisele lõppvõistlusele humanitaar-ökoloogilises ryhmas. Võistlejaid oli seal tosinajagu. Dina astus yles viimasena, muretses ning sai palju kysimusi hindamiskogult ja pealtvaatajatelt. Elas seda raskelt yle, kuid talle räägiti: mis sa nyyd, kõigile väga meeldis. Nii see oligi, Leontjeva sai esikoha, kuldmedali, võitjadiplomi ja auhinna.
Kuid kodus, supelnuna veidi kuulsusesäras, otsustasid nad koos juhendaja Elvira Kotserginaga, et pyhapaikadega tuleb jätkata. Vaheajal on neil kavas kohalikud hiied yksikasjalikumalt kirjeldada. Võib-olla saab sellest tööst ajapikku midagi veelgi suuremat. Dina on loomu poolest selge humanitaarala inimene ja kavatseb valida endale ka vastava elukutse. Tõsi kyll, ta pole veel lõplikult otsustanud, millise.
Tõlkis Toomas Sildvee
Allikas: MariUver