Värske Maakodu avaldas Eluringi sarjas loo põlisrahva jõuludest. Lugu annab ylevaate nende pyhade tähendusest ning tähtsamatest tavadest. Kas teadsite, et Võrumaal on jõulud põlised liulaskmise pyhad?

Ahto Kaasik kirjutab:

"Suuremas osas Maavallas kutsutakse neid pyhi jõulud või joulud, kuid Mulgi-, Tartu-, Võro- ja Setomaal talisted. Mõned keelemehed on arvanud, et sõna jõul on laenatud muinasskandinaavia keelest. Kuid on neidki, kes leiavad, et tegemist võib olla meie oma põlise sõnaga. Sarnaselt kõlab jõulude nimi ka mari keeles – sorõk jol.

Jõulud on põline aastavahetuspyha, mil täitub yks päikeseaasta ring ning algab teine.  Jõulud tähendavad aastavahetust ning kannavad sellega seotud lootusi ja võimalusi. Kuna 25.12. hakkab päike taas pikemalt käima ning algab päikeseaasta, on esivanemad seda nimetanud uusaastaks.  Jõululaupäev, 24.12. on aga vana-aasta õhtu.

Meie maausk on ju loodususk ning rahvakalendri põlised pyhad tähistavad looduses toimuvaid muutusi. Maarahva jõulud ei mälesta seega mingit muinasjutulist ususyndmust, vaid midagi oulist, mis parasjagu kogu looduses aset leiab. Aastaaegade vaheldumine maa ja päikese igaveses ringkäigus puudutab kõiki elusolendeid."

Pikemalt Maakodus