Seost sygysest naatas nelän vana Võromaa latsiaian andma võro keele oppust. Sõmmõrpalo latsiaid om pia valmis vallalõ tegemä peris võrokeelidse latsiaiaryhmä ja huviliidsi tulõ mano, kirotas Harju Ülle Uma Lehes.
29. põimukuul kõrrald’ Võro instituut keelepesä infopäävä, kon sai teedä, miä om umakeeline latsiaiaryhm ehk keelepesä ja kuis om keelepesä tyyd kõrraldõt Soomõ ja Vinnemaa sugurahvidõ man. Teedyspääväle tull’ huviliidsi kokko 30 ymbre mitmõst vana Võromaa kandist.
Teedyspääväl kõnõldi viil tuust, et keele koolõsõ kipõmbalõ ku määndsegi kasvu ja haina, a ku õigõl aol toolõ vasta naada, või keele kuulmisõst pästä. Keele kuulmisõ vasta om kõgõ parõmb ruuh tuu, ku kõnõlõt latsiga umma kiilt egä päiv egän olokõrran. Nii saa egä võro kiilt mõistja inemine esi kah Võromaal yten avita, et keele tervys parõmbas länny.
«Asi om väega lihtsä: kõnõlgõ latsiga ja hindä vaihõl võro kiilt, sõs kao-i kiil kohegi! A tuud kuulõt täämbädsel aol iks väega harva, et latsiga umma kiilt kõnõldas. Ma tiiä näytyses umbõs kattõkymmõnd last, kiä mõistva võro kiilt kõnõlda. A mitund tiiät sa? Niimuudu omgi, et ku kotun latsõga ei kõnõlda vai inämb ei mõistõta kõnõlda, a sõski tahetas, et kiil alalõ pysyny, või appi tulla latsiaid uma keelepesäryhmäga.
Keelepesäryhmän luvvas umakeeline keskkund ja joba mõnõ kuuga nakkasõ latsõ kõnõldust arru saama ja kipõmba ka joba midägi vasta ytlemä,» kõnõl’ keelepesäpäävä kõrraldaja Fastrõ Mariko Võro instituudist.
Uma keele vasta om latsiaidul huvi kyländ suur. Niimuudu nakkasõgi võrokeelidse keelepesäoppaja Vodi Egle ja Rõõmusoksa Triin kõrra nädälin tegemä latsilõ keelepesäpäivä Kuldri, Ruusmäe, Võro Sõlekese ja Põlva Mesimummi latsiaian. 10-12 latsõga keelepesä jääs edesi ka Võro instituuti kokko käymä. Keelepesäpäiv omgi lämmistyses toolõ, et varsti saasi sääl latsiaidun vallalõ tetä umakeelidse ryhmä.
«Tunnõ om väega hää tuuh mõttõh, et teemi säänest asja, midä meil ei olõ varramba tett ja tuu om peris suur proovikivi. Ku om hindäl huvi tetä, sis lätt tuu huvi ka latsilõ yle,» ytel’ Vodi Egle keelepesä kotsilõ.
Kuis keelepesä omma muial ilman avitanu väikuid kiili elolõ herätä, kõnõl’ Helsingi ylikooli soomõ-ugri kiili profesri Saarikivi Janne: «Näytyses Soomõn om keelepesä abil pästet väega halvan saisun inarisaami kiil, minkal oll’ umal aol õnnõ ytsikit nuuri kõnõlõjit. 1990. aastidõ lõpun luudi inarisaamikiilne keelepesä. Parhillatsõs om keelepesän opnu inarisaami kiilt 50 last, nimä mõistva no päält soomõ keele ka inarisaami kiilt. Keelepesä om herätäny ka vana inarisaami kogokunna ja vanõmba inemise kõnõlõsõ pall’o julgõmbahe.»
Soomõ-Vinne seldsi keelepesäprojekti vidäjä, Helsingi ylikooli doktorant Pasaneni Annika ytel’, et keelepesä om kimmäs keele pästmise viis.
«Ma olõ uma silmäga päält nänny, kuis yts joba kuulmisõ veere pääl olnu kiil nõsõs ja nakkas keelepesä abiga häitsemä,» ytel’ tä.
Võro instituut luut, et aastas 2015 om egän vana Võromaa kihlkunnan vähämbält yts keelepesäryhm. Ku om keelepesä vasta huvvi, või hindäst Võro instituuti teedä anda.