Laupäeval, 19.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissyndmusel tänas Maavalla koda aasta Hiie sõbraks valitud Jaanus Hiie kõrval ka inimesi ja ettevõtteid, kes on aidanud kaasa pyhapaikade väärtustamisele ja kaitsmisele. Tänukirjale on lisatud hbedast käsitsi valmistatud anniraha. Tänukirjad andsid yle Maavalla koja juhatuse liikmed Kaja Toikka ja Andres Heinapuu.
Tänukirjade saajad
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Aleksander Heintalu ja Elo Liivi Fond on toetanud mitmeid hiiesõbralikke ettevõtmisi.
Ajaleht Koit on Põlva maakonnas tutvustanud ja väärtustanud aastate jooksul eeskujuväärivalt looduslikke pyhapaiku ning aidanud kaasa nende hoidmisele.
Väike-Maarja Põllumeeste Selts on osalenud Ebavere Hiiemäe kaitsmises, kaardistas omal algatusel kodukandi looduslikke pyhapaikasid ning aitas kaasa nende säilimisele.
Marju Kõivupuu. Ajalooline Võro- ja Tartumaa on teadaolevalt ainus koht maailmas, kus matusekombestikuga seotud ristipuude tava on säilinud kaasajani. Tallinna Ülikooli teadur Marju Kõivupuu on ristipuid uurides ja tutvustades andnud väga suure panuse nende säilimisse.
Eesti Rahvaluule Arhiiv on alates 1927. aastast korraldanud rahvapärimuse talletamist, kogumist, uurimist ja tutvustamist ning on sellega andnud hindamatu panuse Maavalla pyhapaikade edasikestmisse.
Virumaa Teataja. Kymme aastat tagasi lahvatas Virumaal Mahu kihelkonna Samma Tammealuse hiiega seoses kaasaegse Eesti esimene suurem vastasseis. Sestpeale on Virumaa Teataja andnud suure ja tänuväärse panuse looduslike pyhapaikade tutvustamisse ja väärtustamisse.
Leo Lätti osales koos Maardu ning Saha kyla teiste elanikega Jõelähtme kihelkonna Maardu Hiiemetsa kaitsmises ning päästis haruldase sanglepikust pyhapaiga suuremast hävingust.
Jõgevamaa Metsaselts ja Kaupo Ilmet on Palamuse kihelkonna Kassinurme mäel korrastanud lohukivide ymbrust ning muutnud selle uueks looduslikuks pyhapaigaks. Paiga pyhaks pidamisest puuduvad kyll ajaloolised andmed, kuid oma tööga on nad aidanud tublisti kaasa looduslike pyhapaikade tuntusele.