2010. a Hiite kuvavõistlusel võitis Vana-Võromaa pyhapaiga eriauhinna ylesvõte Varstu valla Matsi kyla ristikõivust. Ylesvõtja Liis Keerberg kirjutab:
"Matsi ristikaskesid tean sellest ajast, kui ristipuude uurija Marju Kõivupuuga 2005. a sygisel Lõuna-Eesti ristipuid kaardistamas käisime. Vanasti tehti riste naistele lehtpuudesse, meestele okaspuudesse, aga nyyd seda nii rangelt ei eristata. Too hiljuti ristikõivu koorde lõigatud valendav rist on kah meesterahvale. Inimesed Vana-Roosa poes veel rääkisid, kuidas yks liinibuss oli matuserongi taga seisnud ja oodanud, kuni risti lõigati...
Aga elu ja surma märgid on siin Võrumaal rahulikult kõrvuti, nagu sellel udusel hommikul siin näha võis."
Ristipuu on seotud ajalooliste uskumuste ja matusekommetega. Teel kalmistule peatub matuserong teatud puu juures. Lahkunu meessoost sugulased lõikavad puusse risti ja mälestavad teda. Niimoodi saavad puu ja inimese hing kokku ja synnib hingepuu. Mõnikord on yhel puul koos mitme põlvkonna hingemärgid, kirjutas ajakirjas Loodusesõber Ahto Kaasik.
Ristipuud loetakse looduslike pyhapaikde hulka, sest austatud ja hoitud asi, õigemini kyll olend, on looduslik – puu. Pyhapaikade hulgas on ristipuud aga erandlik nähtus. Kui pyha puud ei tohi mingil moel vigastada, näiteks murda oksa, siis ristipuu koorde lõigatakse märk. Ja kui valdav enamus meie pyhapaikadest on võetud kasutusele eelmistel sajanditel või aastatuhandetel, siis ristipuid tekib tasapisi juurde.
Ristipuudest saab põhjalikumalt lugeda 2009. a ilmunud Marju Kõivupuu raamatust Hinged puhkavad puudes. 2005. aastal kaardistatud ristipuude kaardi leiab siit: http://www.roheline.ee/ristipuud/
Hiite kuvavõistlusele oodatakse ka tänavu ylesvõtteid ajaloolistest looduslikest pyhapaikadest.