Maavalla koda kutsub yles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pyhapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.
Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pyhapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pyhapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi ning keskkonna säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sygavamaid juuri.
Hiie sõber võib olla inimene, yhendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pyhapaik säilinud või selle seisukord paranenud.
Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51002.
Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning valib Hiie sõbra aunime saaja. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 23.11. Tartus Hiie väe tunnustamissyndmusel.
Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pyhapaikade hoidja Martin Kivisoo, Palukyla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp, Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel, Maardu hiiemetsa hoidja Jaanus Hiis ning ristipuude hoidja Marju Kõivupuu. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pyhapaigad.
Ajalooline looduslik pyhapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pyhad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud, mis on seotud ajaloolise matusekombestikuga. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pyhapaigad inimkonna vanimad kaitsealad, kus põlisrahvad on oma tavadest lähtudes loodust kaitsnud aastasadu ja tuhandeid. Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pyhapaigast on arheoloogilise või loodusliku mälestisena riikliku kaitse all vähem kui viiendik.
Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli ja Hiite Maja sihtasutusega.
Lähem teave: tel 56686892, koda[at]maavald.ee
Vaata lisaks:
Näiteid looduslikest pyhapaikadest
IUCNi looduslike pyhapaikade haldamise juhend
Kuva: Hargla pyha mänd, Hendrik Relve