Laupäeval, 23.11. Tartus toimunud Hiie väe tunnustamise syndmusel kuulutati aasta hiie sõbraks Ida-Virumaa Vaivara valla elanikud Helmi Kaljurand, Tambet Torpan ja Tarmo Kasikov. Tunnustus pälviti Hiiemetsa kyla hiies asuva pärimustega seotud Kanepkaula kivi kaitsmise eest.
2005. aastal toimunud Tallinn-Narva maantee remonditööde ajal kaitsesid hiiesõbrad maantee ääres asuvat kivi äravedamise eest. Kohalikule rahvale märgilise tähtsusega rahn õnnestus päästa järjekindla selgitustöö tulemusena. Kanepkaula kivi on ainus rändrahn Eestis, mis asub suure riigimaantee tammis. Kohalike lanike saavutusele lisab kaalu see, et kivi ei ole muinsus- ega looduskaitse all.
Tunnustust vastu võtma tulnud Helmi Kaljurand vöötati rahvariidevööga. Austuse ja usalduse märgina anti talle yle hiie sõbra kirves. Hiie sõbrale esitatud liigutava tänu-regilalulu ajal tõusis saalis viibinud rahvas pysti.
Kuni eelmise aastani Vaivara vallas keskkonnanõunikuna töötanud Helmi Kaljurand kutsus oma sõnavõtus eesti rahvast yles oma hiiepaikasid hoidma. "Meie Vaivara vald ja samuti Hiiemetsa hiis on eelnevatel aegadel palju kannatanud. Me saame kaitsta vaid riismeid, mis on jäänud pyhapaigast. Eesti rahvas, hoidke ma hiiepaikasid", ytles Helmi Kaljurand.
Pikemalt aasta hiie sõbra väljakuulutamisest.
Hiie väge tervitama tulnud Soome omausuyhenduse Taivaannaula esimees Mirka Turpeinen kõneles, et nad järgivad oma pärimuse ja pyhapaikade hoidmisel Maavalla koja eeskuju. Vennasrahvaste omausuyhenduste vahel toimub tihenev koostöö. Järgmisel aastal oodatakse maausulisi Taivaannaula suvelaagrisse.
Riigikogu looduslike pyhapaikade toetusryhma aseesimees Juku-Kalle Raid kahetses, et hoolimata ilusatest arengukavadest on Eesti pyhapaikade olukord jätkuvalt halb. Pyhapaigad on kaardistamata ja nende kaitset takistavad puudulikud seadused. Riigikogu looduslike pyhapaikade toetusryhm korraldab yhapaikade päästmise teemadel jaanuaris avaliku syndmuse. Raid avaldas lootust, et olukord edaspidi paraneb ning kutsus inimesi yles meenutama Riigikogu liikmetele igal võimalusel pyhapaikade kaitsmise tähtsust.
Juku-Kalle Raidi antud hinnangut pyhapaikade olukorrale kinnitas Maavalla koja vanem Ahto Kaasik oma ettekandes aasta hiiesyndmustest. Eesti ligi 110 kihelkonnast on pyhapaigad kaardistatud vaid kaheksas. Teada olevast 2800 ajaloolisest pyhapaigast on mingil määral arheoloogilise või looduspärandina kaitse all 18% ning kaitse all pole yhtegi pyhapaika kui sellist. Vähese uurituse ning puuduliku õiguskorralduse tõttu on enamus pyhapaiku suures hävimisohus. Valitsus ei ole suutnud täita kohustust tagada pyhapaikade uurimine ja kaitsmine ning sellega peavad tegelema yksikisikud ja vabayhendused. 2012. aastal lõppenud yhapaikade arengukava rahastati kõigest 19% ulatuses, arengukava uuendamisega venitatakse ning pyhapaikade kaitseks mõeldud seadusemuudatusi ei ole toetatud. 2013. aastal pidas Kultuuriministeerium kinni isegi Riigikogu määratud 14 000 eurose toetuse, mis oli mõldud pyhapaikade kaardistamiseks ja andmekogu loomiseks.
Kõrgema Sõjakooli ylem kolonelleitnant Mati Tikerpuu kirjutas syndmuse puhul: "Side looduslike pyhapaikade ning riigikaitsjate vahel on läbi ajaloo eksisteerinud. Käisid ju meie esivanemad sealt jõudu ammutamas ja kordaminekut palumas meie maa kaitsmiseks võõrvallutajate vastu. Oma esivanemate kommete au sees hoidmine on oluline osa meie rahva identiteedi ja kultuuri säilitamisel. Ilma selleta kahaneks ka kaitsetahe. Soovin Teie yritusele kordaminekut ning kõigile rahvuskultuuriga tegelejatele edu nende ettevõtmistes!"
Kuvavõistluse looduskaitse auhinna yleandmisel avaldas Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru piirkonna juhataja Ena Poltimäe heameelt, et ameti ja Maavalla koja vahel on tekkinud hea koostöö. Autasustamisesel võtsid veel sõna Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas, Eesti Rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv, Muinsuskaitseameti osakonnajuhataja Ilme Mäesalu ning Võro Instituuti esindanud kirjanik Jan Rahman.
Hiiesõbraliku tegevuse eest tunnustati nelja ettevõtmist. Hõbetähega varustatud aukirja vastu võttes lausus filmide "Hiite lummus" ja "Looduslikud pyhapaigad Eestis" valmistaja Rein Maran, et töö käigus hakkas ta mõistma, et hiied on Eesti vanimad looduskaitsealad. "Unistan, et keskkonna- ja kultuuripärandi kaitsjad yhendavad pyhade paikade kaitsmisel edaspidi oma jõud", ytles Rein Maran.
Jõgeva valla Paduvere ohvrikivi kaitsnud Jõgeva sordiaretuse instituudi direktor sõnas, et kohalikud elanikud peavd teadma, kus pyhapaigad asuvad. Muidu ei ole võimalik hiisi kaitsta.
Rae valla Taaritammemäe kaitsmise eest tunnustatud Kodurahu seltsingu esindaja arhitekt Margus Vain avaldas lootust, et riik asub oma kohustusi täitma ning inimesed ei pea edaspidi pyhapaikade kaitsmiseks enam millegi vastu võitlema.
Tunnustatud hiiesõbralikest tegudest kirjutatakse pikemalt siin.
Syndmusel autasustati samuti hiite kuvavõistluse võitjaid. Võistluse peaauhinna võitnud Mari Eli rahvusliku teatri peakunstnik Sergei Tanõgin kõneles maride hiietavadest ning põlise loodususu tähtsusest rahvusliku eneseteadvuse hoidmisel. Võidukuval on jäädvustatud kord viie aasta tagant toimuv maailmapalvus, millest 2007. a võttis osa kolm tuhat inimest.
Aasta hiie sõber kuulutati tänavu välja kuuendat korda. Varem on aunime pälvinud Muhu saare pyhapaikade hoidja Martin Kivisoo, Palukyla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp, Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel, Maardu hiiemetsa hoidja Jaanus Hiis ning ristipuude hoidja Marju Kõivupuu. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pyhapaigad.
Varasematest hiiesõpradest pikemalt.
Hiie sõbra aunime võib anda inimesele, yhendusele või asutusele, kelle sihikindla tegevuse tõttu on ajalooline looduslik pyhapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Hiie sõbra aunime saaja valib esitatud isikute hulgast välja Maavalla koja, Hiite Maja SA ja EVT Põlisrahvaste SA moodustatud valimiskogu.
Kuvavõistlust, hiie sõbra väljaselgitamist ja tunnustamissyndmust aitavad korraldada: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Kehrwieder, Võro Instituut, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Tihuse turismitalu, Krautmani Terviseakadeemia, Uma Leht, Looduse aasta foto.
Syndmuse korraldasid Maavalla koda, Hiite maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus. Syndmus toimus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulas.
Ylesvõtted Hiie väe tunnustamise syndmusest ja Kanepkaula kivist.