Holger Berg
Raadio Vaba Euroopa
http://www.vabaeuroopa.org/artiklid/2003/01/kultuur.20030110103503.asp
esmaspäev 10.01.2003

Kuressaare gümnaasiumis asub tööle kaplan

Riik ja religioon teevad Eestis lähenemiskatseid. Esimese üldhariduskoolina Eestis võttis Kuressaare gümnaasium tööle kaplani ehk vaimuliku, kes hakkab lisaks koolipsühholoogile tegelema õpilaste hingehoiu ja pedagoogilise tööga.

- - - - -

Kaplan ehk vaimulik ilmalikus keskkonnas hakkab Kuressaare gümnaasiumis tegelema hingehoiu ja õppekasvatusliku tööga, kinnitab Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas Takkis. Kaplani ülesanne on aidata lahendada kooli pingeid ja olla vahetalitaja õpilase ja õpetaja ning kui tarvis, siis ka õpilase ja tema perekonna vahel.

Takkis nentis Raadio Vaba Euroopale, et otsest vajadust kaplanit palgata koolil ei olnud, sest sotsiaalprobleemid Kuresaares pole nii teravad kui paljudes mandri koolides. “Aga teisest küljest on vaja tegelda ennetustööga. Ja küllalt palju on meil õpilasi, kelle mured ei jõua koolipsühholoogini. Nii et selles mõttes on selline profülaktiline töö ja kristlik kasvatus koolis omal kohal.”

Kaplani ametikoha loomise taga seisab Kuressaare Laurentiuse kiriku õpetaja ja linnavolikogu liige Anti Toplaan. Hingekarjase töölevõtmist linnakooli näeb ette ka Reformierakonna, Isamaaliidu, Res Publica ja Kristliku Rahvapartei sõlmitud Kuressaare koalitsioonileping.

Värskelt ametisse astunud kaplan Katrin Keso-Vares rääkis Raadio Vaba Euroopale, et hingehoidja roll võimaldab religiooni ja haridust teineteisele pisut lähendada. “Kui ma kooli tulin, tajusin, et kirikumaailm ja koolimaailm on kaks erinevat maailma. Kui sinna sild vahele ehitada - ja nii, et kool jääks ikka kooliks ja kirik kirikuks -, siis võiksid nad tunda üksteise vastu huvi, suhelda ja vahetada infot. Seda ei maksa karta. Terve maailm puutub üsna tihedalt religiooniga kokku ning lapsed võiksid religioonis orienteeruda, et neil ei tekiks hiljem probleeme,” räägib Keso-Vares.

Eesti põlisusulisi ühendav Eesti Maavalla Koda pole kaplanaadi juurutamisega üldhariduskoolides sugugi rahul. Maavalla koja sekretär Ahto Kaasik osutab, et Eestis on usklikke inimesi ju ainult kolmekümne protsendi. “Sellises kontekstis on arusaamatu, et riigi raha eest luuakse riigi asutustesse kaplanaati ja arendatakse kristlikke struktuure. Kaplanid ei ole seal selleks, et aidata kedagi. Eks nad aitavad ka, aga pigem on nad seal ikkagi vastava usuühingu esindajana ja misjonäridena. Kui kellegi hinge on vaja hoida, siis seda peaks tegema ikkagi psühholoog,” leiab Kaasik.

Vastavalt Kuressaare koalitsioonilepingule on järgmisena kavas kaplani ametikoht luua Saaremaa ühisgümnaasiumisse.