Sven Vabar
Raadio Vaba Euroopa
http://www.vabaeuroopa.org/artiklid/2002/05/eesti.20020523093305.asp
neljapäev 23. 05. 2002
Maausulised kaebavad võimudepoolse ahistamise üle
Taara- ja maausulisi ühendav Maavalla Koda kaebas õiguskantslerile, et aasta algul vastu võetud kirikute ja koguduste seadus diskrimineerib maausulisi. Kirikute seaduse kallal pikka aega töötanud riigikogu õiguskomisjoni liige Jüri Adams leidis aga, et vastuvõetud seadus on igati euroopalik ning kõiki religioone austav.
- - - - -
Selle aasta veebruaris vastu võetud kirikute ja koguduste seadus näeb ette, et Eestis tegutsevad otseselt religioossed organisatsioonid peavad ennast registreerima kas kiriku, koguduse või koguduste liiduna. Eesti maausulisi ühendav Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda aga osutab sõltumatute filoloogide Kristiina Rossi ja Tõnu Seilenthali eksperthinnangule, mille kohaselt sõnad “kirik” ja “kogudus” seonduvad eesti keeles kristlusega. Seega leiab Maavalla koda, et kirikute ja koguduste seadus diskrimineerib neid.
Kuid maausuliste pretensioon ei ole ainult terminoloogilist laadi. Vastavalt seadusele omavad kirikud Maavalla koja vanema Andres Heinapuu sõnul märksa laialdasemaid õigusi kui kogudused ja koguduste ühendused. Näiteks on võimalik kiriku alluvusse rajada kloostreid, koguduste ühendusel taolist õigust ei ole. Kuid Maavalla Koda ei saaks kuidagi ennast registreerida kirikuna, sest see nõuaks nende organisatsiooni ülesehitamist episkopaalse struktuurina ehk kristlike kirikute hierarhia sarnaselt. Ka see pole maausulistele ega ka näiteks budistidele vastuvõetav, kinnitas Raadio Vaba Euroopale Andres Heinapuu.
Kogu seaduses valitsevast suhtumisest võib Heinapuu sõnul välja lugeda, et seadus on tehtud nimelt ja ennekõike kristlaste jaoks. “Teised vaadaku ise, kuidas hakkama saavad, või hakaku kristlaseks,” ironiseeris Heinapuu. “See on sulaselge usuline diskrimineerimine.”
Kirikute ja koguduste seadusega kaua tegelenud riigikogu õiguskomisjoni liige Jüri Adams ütles, et kuna seni ei ole ükski kogudus tundnud vajadust kloostri ehitamise järele, siis pole põhjust neil ka selle õiguse puudumise pärast muretseda. Adams sõnas ka, et kui kirik võib tõesti olla kristlik termin, siis kogudus ei ole seda mitte. Eestis tegutsevad judaistide, islamiusuliste või arvukate India-päritolu religioonide kogudused on Adamsi kinnitusel kõik rahul olnud nende nimetamisega koguduseks. “Ma ei näe põhjust, miks peaks üldprintsiipi muutma üheainsa rahulolematu koguduse pärast,” ütles Adams.
Tartu Ülikooli orientalistika keskuse teadur, sinoloog ning budismitundja Märt Läänemets ütles RVEle, et tema andmetel ei ole näiteks eesti budistidel tõepoolest uue seaduse suhtes pretensioone.
Jüri Adamsi sõnul on Eesti kirikute ja koguduste seadus igati euroopa vastavate seaduste sarnane ning kooskõlas rahvusvaheliste usuvabaduse normidega. Samas leidis Maavalla koja vanem Andres Heinapuu aga viitas, et Eestis on kristlikud traditsioonid oluliselt väiksemad kui Lääne-Euroopas ning mis on nende jaoks neutraalne, võib eestlaste jaoks olla ahistav.
Kui kirikute seadust ei muudeta ning Maavalla koda järele ei anna, keelustatakse nende organisatsioon 2004. aasta 1. juulil.
Õiguskantsler Allar Jõksi kantseleist öeldi RVEle, et kuna Maavalla koja järelepärimine saabus kantseisse alles eile, siis pole kantsler jõudnud antud temaatikaga veel tutvuda.