Aastaringi kaheksandal kuul on maakeeli mitmeid nimi: põimukuu (Mulgi-, Tartu-, Võru- ja Setomaa, Virumaa idaosa), lõikuskuu, lõikusekuu, lõikamise kuu, leikuse kuu, rukkikylvikuu, rukkikuu, viljakuu, viläkuu (lutsi), leivakuu, leebäkuu (Leivu), mädakuu, mädanemiskuu, karusekuu.
Kuu nimed kõnelevad loonas toimuvast. Põimukuu oli muiste ja on praegugi talivilja kypsemise, lõikamise ja kylvamise kuu. Värskest lõikusest saab uudseleiba. Põim tähendab viljalõikust, samuti viljavihkude põimimist. Lõikuskuu, rukkikuu, rukkikylvikuu, viljakuu ja leebäkuu märgivad viljalõikuse, talivilja kylvi ja uudseleiva ajakohasust. Mädakuu ja karusekuu annab mõista, et käes on aasta kõige pehmem ehk mädam aeg. Kõik läheb kergesti halvaks, mädaneb ja laguneb. Mis väärib hävitamist, hävib nyyd hästi, mis väärib hoidmist, tuleb aga hästi hoida.
August ehk augusti on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Augustus, mis on vanarooma aasta 6. kuu, on pyhendatud keiser Oktavianus Augustusele.
Põimukuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) skördemånad – saagikuu, Poola sierpieñ – sirp ja lõikus, Leedu rugpjûtis - rukkilõikuskuu, Horvaatia srpanj – sirbikuu, Ukraina lipen – meekuu.
Emakeelseid kuunimesid kasutavatel hõimurahvastel tähendab pärnakuu järgmist: Komi moz - saagi koristamise kuu, Ersa umar'kov – õunamarjakuu, Mari sorla - sirp, (vilja)lõikus).
Soomlased nimetavad pärnakuud ametlikult elokuu-ks, mis tähendab nii lõikus- kui ka viljakuud.
Põimukuu pyhad
Põimukuu toob sygise värve ja hõngu ning sunnib õhtuti õlgu väristama. Lyheneva päevakaarega koos näitab loond raashaaval läheneva sygise märke. Kollaseid lehti saab aina enam. Õhtud on lyhemad ja öötaevas yha kirkam. Nähtavale ilmuv linnutee ennustab eeloleva sygise ja talve ilmasid.
Silmapiiril sähvivad hääletud ja vaevumärgatavad põuavälgud. Sageli rullub aukartust tekitaval myrinal yle taevalae ka päris kõuepilvi.
Esimene rukkiema päev 10.08. (ka lauritsapäev) on rukkilõikuse ja tule pyha, mil põllutööd ei tehta. Kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub linnutee. Et õhtud jäävad pimedaks, on siitpeale kohane videvikus kodus tuld yles võtta. Samas, tulepäeval tuld ei tehta, tal lastakse puhata. Tuleohu vältimiseks piserdatakse koldesse vett ja pestakse pesu. Mõnel pool on isegi katuseid kastetud.
Esimesest rukkiema päevast pikemalt
Suurel rukkiema päeval 15.08. (ka rukkimaarjapäev) saab rukis endale ema ehk haldja. Sarnaselt teiste rukkiemapäevadega on nyydki soovitatud kylvata kolm päeva enne ja kolm päeva pärast pyha. Nõnda moodustub seitsmepäevane kylvinädal, mille keskele jääb emapäev, mil põllule ei minda. Kypsetatakse uudseleiba. See on ka Vadja maarahva kõige pyhama mäe – Kuremäe hiiemäe – pyha.
Suurest rukkiema päevast pikemalt
Viimast rukkiema päeva 24.08. (ka pärtlipäev) peetakse esimeseks sygispäevaks ning see tähistab rukkikylvi lõppu. Pääsukesed löövad parvedesse ja saabuvad esimesed hallad. Ussid ja karud jäävad uimaseks. Päeva ilm ennustab ette saabuvat sygist.
Lauritsebe ja pärtmisebe ep tehta põllutööd mitte. Mõnes kylas peetakse neid päivi nii kangest, et keegi ep tohtide põllale minna ega põllalt läbi käia mitte, öeldi Muhus.
Viimasest rukkiema päevast pikemalt
Hallapyha, seda peeti põimukuu lõpul, selleks, et hallad ei tuleks vara ja ei kylmetaks ära põlluvilju. Ema seletas: ennem olid suured metsad, hallad tulid vara, mõnel aastal juba rukkikylimise ajal. Kyliti tõuvilju ju hilja, sest tehti sõõrdu (alet) ja kytust. Halla puretud kesvast (odrast) suurmaad (tangud) ei pysinud pajas, vaid keesid yle paja ääre välja. Kui metsad vähenesid, kadusid ka hallad. Minu noorpõlves seda pyha enam ei peetud, ka hallu ei olnud nii vara, peale yhe korra. Seto
Kuu taevas
Kadukuu pehme aeg 1.08. - 4.08. (kuu loomine 2.08. kl 23.44)
Noore kuu kõva aeg (esimene eerand) 4.08. - 10.08.
Kasvava kuu pehme aeg 10.08.-16.08. (teise veerandi algus 10.08. kl 21.21)
Täie kuu kõva aeg 16.08. – 20.08. (astronoomiline täiskuu 18.08. kl 12.26)
Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 20.08. - 25.08.
Vana kuu kõva aeg 25.08. - 30.08. (neljanda veerandi algus 25.08. kl 6.41)
Kadukuu pehme aeg 30.08. - 3.09. (kuu loomine 1.09. kl 12.03)
Kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) põimukuus ei ole. Nõrgem kaduneljapäev on 25.08. (neljandi veerandi neljapäev) ja 28.08. (neljanda veerandi neljas päev).
Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peavad kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.
Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.
Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.
Rahvatarkusi
Karusekuu sees teeb soe kõik asjad, see on söögiained, halvaks ja ajab halletama. Keiki peab soolama hästi. Keila
Põimukuu on halb kuu, toiduainetele tekib mädanik ja hapuksminemine. Põimukuud hyytakse sellepärast ka mädakuuks. Mädakuu haavad ei taha paraneda, kipuvad ikka mädanema. Nõo
Põimukuu on mädanemisekuu, siis on hää uut põllumaad põõsastest puhastada – juured mädanevad hästi ära. Kuusalu
Põimukuus juba koll põõsa all (pimedus võtab maad). Muhu
Kui leikuse kuu madalast keib, tuleb sygav tali. Kuusalu
Linnuraja (Linnutee) peelt vaatvad targad mihed, kut tuleb kange tali. Põimukuus, kui pailu valge on, siis kova tali; kui tyklik, siis tali ka tyklik. Jämaja
Kui pääsukesed põimukuus ära lähevad, siis löhike sygise, kui sygiskuul, siis pikk sygise. Ambla
Lõikuskuul, kui hommiku paks udu on ja udu maha sadab, siis ennustab head ilma, kui läheb udu ylesse, on sadu karta. Torma
Põimukuus lööb kuiva välku. See põletab soojust ära, siis tuleb kylm. Emmaste
Kui põimukuul kylm, siis on sygiskuul soe ilm. Tartu
On põimukuu esimene nädal palav, tuleb pikk, kylm talv; kevadel jääb lumi kauaks maha. Pilistvere
Kui põimukuu ja sygiskuu on vilud ja vihmased, siis porikuus tuleb teine suvi, mis võib kesta vahel mitu nädalat. Vändra
Kasutatud kirjandus
Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Eisen M. J. 1926. Eesti Mytoloogia IV. Eesti vana usk.
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
Kaasik, Ahto 2010. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.
Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.
Kaasik, Mana 2015. Maavalla kalender 10229 (2016).
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.
Kuvad:
Sookured lõigatud viljapõllul, Arne Ader
Valge toonekured, täiskuu, Remo Savisaar