Võpsikusse peitunud Eestimaa kivide kuningas (Pahkla suurkivi) - sellise tiitli on kivi saanud just oma majesteetliku suursugususe pärast. Rahvajutu järgi korraldanud Pahkla mõisasaksad vanasti kivi juurde väljasõite. Kivile oli siis kaetud laud, lõbutsetud ja tantsitud. Räägitakse, et ükskord kukkunud kivi lõhestavasse prakku mõisahärra kulduur või -kett, mis pidavat seal tänaseni olema. Minust see kulduur sinna prakku jäi, aga kivi on tõesti sile ja mõnus, kohe kutsub üles.

[Pole andmeid, et Pahkla suurkivi oleks vasti pühaks peetud. Korraldaja]