Mari nutukivi - pärimuslugu räägib sellest, kuidas vanemateta jäänud tütarlaps käinud ühtepuhku kivi juurest nutmas ja lohutust saamas. Tundub, et kivil käiakse aktiivselt ka praegu, kas oma nutte nutmas või niisama tutvumas, eks igaüks ise teab. Väidetavalt olla kivil üks külg koguaeg pisaratest märg - vihmase ilmaga oli terve kivi märg, aga temperatuuri vahe oli küll - nutukivi oli külm, teised suured rahnud olid käe all tunduvalt soojemad ja "pehmemad".

[Pole andmeid, et Mari nutukivi on vasti pühaks peetud. Korraldaja]