[Saadjärve pühaks pidamise kohta ei leidu varasemaid andmeid. Andi on antud aga Kalevipoja vanema venna kivile, mis asub järve lõunaosas Somba nukas vee all. Seda ala pole aga kuval näha. Toimetus]

Saadjärv. Imekaunis järv. Üle järve sõidul olevat valitsenud vanal ajal komme visata vette hõbevalget. Saadjärve sündimisest kõneleb rahvasuu, et seal olevat enne kuiv maa olnud ja keset järve kirik olnud. Ühel pühapäeval, kui rahvas kiriku läinud, läks üks naine kiriku lähedale loogu võtma. Kui naisel saad valmis olnud, tulnud õhtu poolt suur sinine härg ja hakanud heinasaado sarvedega laiali piiluma. Naine jooksnud appi ja löönud härga vihaga, mis tal käes olnud. See löögiga plahvatanud härg lõhki ja saanud järveks, matnud kiriku ja rahva, mis kirikus, kõik oma vesirüppe. Säält on Saadjärv omale nime saanud "Saad". Selge ilmaga peaks kiriku torni ots vee sees rahvajutu järgi näha olema.