Description
Väravad ja selle taga olev võlumets Kaali järve valliharja idapoolsel välisnõlval. Ühel soojal lehekuu päeval jõudsin seltskonnaga Kaali järve äärde. Sisenesime sinna lõunas-kagus oleva peasissekäigu kaudu. Taevas oli sel hetkel pilves. Otsustasin seltskonnast eemalduda ja jalutada ümber valli harja. Kui olin jõudnud järvevalli põhjaosa juurde, hakkas ka üliheledus ennast aeg-ajalt pilvede vahelt näitama. Selleks ajaks aga kui ma järve piirava valli idapoolsele välisnõlvale jõudsin, olid suuremad pilved päikese juurest juba eemaldunud ja taevase ilusõõri poolt tulvav soojus ja valgus jõudis läbi nende kuva peal olevate väravate minuni. Sel hetkel sealt vallinõlvalt üles tõustes tundus kõik see, millesse sisenen, liiga muinasjutuline, liiga ilus ja hea, et olla tõsi. Ka võimendasid sealset võlumaailma tundmust valli peal kasvavad hiiglasekasvu põlispuud, mis oma ladva harjadega taevalaotust silitasid. Päikesest rääkides on Kaali järve osas teinud huvitava tähelepaneku meie muinasaja uurija Karl Kello, kes võrdles seda paika näiteks Päeva uue valge toaga, niisamuti Valge Kaleva mõisaga, mis asunud Päivölä mäe otsas ja Päikese tütre asupaigaga saare peal Päikese mäel. "Eesti müütilised rahvalaulud tunnevad Päeva uut valget tuba mere saare peal, soome loitsud ja laulud valget Kaleva mõisa päikesemaa Päivölä mäe otsas. Valget tuba, valget Päikese kambrit mainivad samuti läti laulud. Päikese tütar (Saules meita) asub saare peal Päikese mäel - Päikese mõisas või Päikese linnas (Saules kalna; Saules muiža). See püha paik on Jumala maal (Dieva zemite). Sinna samasse toetaski Päikseke Saulite jala maha - Valgele mäele Valges meres." (Karl Kello " Vana aja raamat")