Kurbus, nukrus. Väikene hingevärin ja hirm. Mille ees? Naiseks saamise. Iga nooruki sunnitud elumuutus. Mis saab lapseea rõõmudest, kui vanus juba seal maal, et loen salajaselt sõna Naine ja mõtlen, et mina? See kõik oli olemas selles hetkes. Ja tunnetele peab andma võimaluse läbikogeda kõik ülemineku perioodi sõjad. Minust on saanud naine, kui olen ise juba ema, abikaasa. Käin ära oma hirmude juures ja saan nendest võitu ning saan uhkusega ütelda, et selles paigas tundsin suurt muutust oma elus. Saades ületatud mineviku sillad ja astudes edasi uuele saarele, kus on otsused ja vastutus juba minu käes. See paik ei olnud meie perel sihiks tänasel teekonnal, kuid miski just kutsus mind keerama sellele teele ja korraks ka see etapp ületada. Sain jõudu jagada edaspidigi rõõmu, naeratusi ja kallistusi emaliku olekuga pisematele maailma avastajatele.

[Naiskivi asub pildil olevast kivist mõnitest m kagu pool, samuti tee lähedal ja on ilmselt Eesti väikseim püha kivi. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=10894 ]