Mõtstaga ristimänd

See ligi paarisaja aasta vanune 11 sisselõigatud ristiga pedajas kõrgub Pähni-Vana-Roosa tee ääres Metstaga külas. Sellest ka tema nimetus. Lõuna-Eestis, peamiselt ajaloolisel Võrumaal, oli matusekombestiku osaks risti lõikamine puusse. Rist lõigati kas ühte kindlasse puusse või metsatukka (ristimetsa), mis jäi matuserongi teele, kui see surnuaeda sõitis. Lisaks risti lõikamisele võeti lahkunu mälestuseks pits viina ja suupisteid. Seda tõlgendati nii surnu mälestustoiminguna kui ka kaitsemaagilise toiminguna, et surnu hing ei hakkaks kodus käima. Karl Pettai (1994): Kindlaks tavaks oli ristilõikamine kasvavasse mändi (ristipetäi). Selleks oli igal külal oma matuseteel väljakujunenud kindel koht. Matuserong peatus. Üks mees hakkas pusnoaga risti lõikama. Lõigati sügav rist, läbi koore kuni puiduni. Rist jäi mälestuseks igavikku minejast, aga pidi takistama ka lahkunu kodukäimist. Samaaegselt pakuti matuselistele pits viina ja midagi peale. Rist lõigatud, viin pakutud - jätkas matuserong liikumist. Matuserongile vastutulijad jäid seisma, vankrilt (reelt) tuldi maha ja jäädi samuti seisma, mehed paljastet päi. See oli austuse ja lugupidamise avaldus väsinud rändurile tema viimasel teekonnal. (www.folklore.ee/lepp/rouge/?sel_id=29)

Võrumaa Rõugõ kihelkond Metstaga küla

Kairi Kalmann

COM_JOOMGALLERY_IMAGE_COPYRIGHT

5374 /