Kuusalu

Tylivere ohvritamm

Ühel ilusal sügisesel pühapäeval tuli tahtmine minna loodusesse ja kuidas teisitigi saaks püha päeva tähistada kui hiie külastamisega. Kuigi tundus, et Harjumaa piires on kõik kohad juba mitmeid kordi külastatud siis leidsime ikkagi ühe mida veel nähtud ei olnud - Tülivere ohvritamm. Sinna jõudes oli vaatepilt lummav - põlised taluhooned, kümne eri värvi samblaga kattunud vanad kiviaiad, kollastesse lehtedesse mattunud imelised puudealleed mis viisid meid meie sihtkohta. Pärastlõunane kuldne sügispäike sillerdas läbi puude otse ohvritammele, mille taga oli kõrval talu pererahva imearmas saun mis oli pühaks päevaks juba küttele pandud. Seda idülli oli raske mitte ülesse tahta võtta, nii et kaamera tuli välja ning nii saigi need pildid salvestatud. Imeline oli vaadata seda vana väärikat tammepuud, õõnes kuid tugev ja vankumatu, juba iidsest ajast seisnud, meie esivanemate kätest ja palvetest veel soe, ning selle taga meie rahva üks tähtsamaid paikasid - saun, koristen suitsemas, kust, kui hästi kuulatada, võis ka veel meie vaarisade ja -emade laulu ja hõikeid kuulda. Kõik tundus nagu vanaviisi, ja kasvõi korraks oli meile väga väärt nii ajas tagasi rännata. Olime tänulikud selle kogemuse eest ja see andis meile kinnitust, et pühapaikade külastamine on ka tänapäeval väärtuslik ning tähtis, et ühenduda jälle natuke meie ajaloo, pärimuse ning vanade väärtustega.

10.2019

Keidi Jaakson

COM_JOOMGALLERY_IMAGE_COPYRIGHT

5364 /