[text]
Täna on

Tiiu Luht

Paluküla mäed Kehtna vallas on kelgutajate ja suusatajate meelis-paik. Vahepeal olid mäed küll n-ö ametlikult kõrvale jäänud -seal ei tehtud võistlusi, kuid paaril viimasel talvel on kelgutajad ja pühapäevasuusatajad taas sinna tee leidnud ning on peetud spordipäevi ja võisteldudki. Vald on otsustanud paiga atraktiivsemaks muuta ja paigaldada mäenõlvale suusatõstuki.

 

Detsembrikuu keskpaiku pidi Kehtna vallavanem Kalle Toomet tõdema, et Soome kaudu soetatud tõstuk on kohal ja kaevamisluba välja antud, et alustada süvendi tegemist ja silla ehitamist, kuid tõstuki asukoha määramine ja paigaldamine mäeküljel tekitab küsimusi. Variante oli mitu.

 

Esialgse üldplaneeringu järgi tuli seada tõstuk põhjapoolsesse külge järskude nõlvade peale, kuid esimeses etapis ei jõuta nõlva lahti raiuda, et seal üldse sellist kohta oleks. Üks võimalusi oli, et tõstuk jookseks mäe eestküljest, kus praegugi kelgutatakse ja suusatatakse, mäe peale ja laskumine oleks mäe vasak-või parempoolsel osal. Siin aga on takistused pinnavormides: tõstuki all ei tohi "hüppeid" olla, vaid sile maa, aga pinnast lükata või lohke täita Palukülas kui kaitsealal ei saa.

 

Koosolek maastikul

Et kaaluda ja arutada, mis siis teha - kas jätta tõstuk nii kauaks paigaldamata, kuni põhjanõlval vastavad tingimused loodud, või leida siiski koht ette nõlvale või hoopis veel mõni muu variant, kutsus Kalle Toomet sinnasamasse Palukülla inimesi, kes looduses saaksid pildi, mida teha tahetakse ja mida teha tohib või ei tohi.

 

Kohal olid Heik Past ja Jaan Reim Kehtna vallast, Mihkel Haud, maavanem Kalle Talviste, Heiti Kask ja Tiit Petersoo maavalitsuse keskkonnaosakonnast ning maakonna spordijuht Eva Riisalu. Mägesid vaadati alt ja roniti üles, oletati, kus võiks olla tõstuki alumine ja ülemine ratas, küsiti keskkonnaosakonna ametnike arvamust.

 

Vastu ja poolt

Tiit Petersoo arvates ei ole puude mahavõtmises midagi paha, pinnasetäitmises aga küll ja kogu kaadervärki ei pea ta maastikul sobivaks. Heiti Kask lisas, et kogu aeg on juttu olnud mägede n-ö tagumisest küljest - sinna annab palju ära peita ja see ei sega kedagi. Pealegi on põhjanõlval kaua aega lumi peal, nii et kõik plussid talispordi harrastamiseks on seal. Kui eesküljel ei oleks aegade jooksul niidetud, oleks see võsa täis ning kelgu- ja suusarajad ei oleks siin, vaid kuskil teises kohas, mis oleks võsast vaba. Nii et rajad ei peakski eesküljel olema.

 

Teiselt poolt, märkis Heiti Kask, räägime me kaunite maastike kaitsest, visuaalsest reostusest ja muust sarnasest, Eemalt tulles hakkaks mäe eesnõlval tõstuki alumine ja ülemine ratas silma ja Paluküla ei ole siis enam loo-dusmaastik, vaid muutub te-hismaastikuks. "Käisin suvel Munamäel vaatamas, mis seal on tehtud - pilt oli kole," ütles ta. Samasuguse idee järgi ehitades kujuneks tõstuk Palukülas pinnuks silma.

 

Kalle Toometi sõnul ei oleks tõstuk mäeküljel aasta ringi, vaid ainult talispordi-hooajal - detsembris pannakse üles ja aprillis võetakse maha. Nii et kevadist ja suvist ilu see mehhanism segama ei jääks. Ka maapinnale ei jää midagi näha - analoogset tõstukit on Kehtna mehed käinud Tallinnas Lauluväljakul uurimas. Alumine ratas on Palukülas talvel küll täies ulatuses silme ees, ülemist altpoolt näha ei ole. Valvuriruum, mis kohale tuuakse, on teisaldatav.

 

Kui eesnõlvale tõstukit paigaldada ei saa, jääks ta seisma, nagu vallavanem algul rääkis. Rahvas ootab tõstukit, ütles Eva Riisalu, kui seda ei tule, on pettumus suur.

 

Seepärast tehti veel kord ringkäik maastikul ja arutati veel kord variante. Jutuajamistest selgus, et kohati on Palukülas varasematel aegadel mõningaid kaevetöid tehtud.

 

Kooskõlastus aasta lõpul

Tegime diagrammi ja joonistasime välja reljeefi, kui palju tuleks tasandada tõstuki alust, mis oli probleemiks. Pisitasandused, mis teha tuleb, on paratamatud, kuid need on maastiku suhtes minimaalsed, ei hakka silma ega riku reljeefi. "Kõik detailplaneeringu alused said paberile ja keskkonnaosakond oli nendega nõus ning 28. detsembril andis kooskõlastuse" ütles Kalle Toomet. "See ongi edaspidise tegevuse alus - annab meile õiguse ehitada silda, monteerida tõstukit ja hooldada radasid." Oma valla kesk-konnamehi peab vallavanem tugevateks spetsialistideks, kes asjal silma peal hoiavad.

 

Kohe, kui ilmad lubavad, tehakse ära monteerimistöö. See võtab vallavanema arvates paar päeva aega. Kui tõstuk paigale saab, kujundatakse selle järgi rajad. Kelgumäge tehakse juba - see tuleb huvitavam ja parem kui senine, mis oligi juba lausa ohtlik ja põrutas sõitjat. Koos oli toimkond, kes arutas, kuidas teha suusaradade põhjasid. Läbirääkimised radade hooldajatega on peetud. Sealjuures teeb vallavanem mööndusi, et kõike ei oska ette näha, ja ekspluatatsiooni käigus võib ilmneda musttuhat apsu, mida siis kohe tuleb parandama hakata.

Paluküla hakkab peagi talisportlasi ootama.