[text]
Täna on
Matis Song

Teisipäeval leidis Kehtna vallamajas aset rajatava Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise programmi täiendamise koosolek. Koosolekut juhtis keskkonnauuringuid tegeva firma OÜ Alkranel juht Alar Noorvee. Lisaks keskkonnamõjude käsitlusele olid vaidlusteemadeks suusatõstukid ja maausuliste hiis.

Praegust aruannet koostades leidis Noorvee koos teiste ekspertidega, et kõige sobivam alternatiiv lubab puhke- ja spordikeskust rajada. Loomulikult tuleb Paluküla spordikeskuse rajajatel arvestada mitmete keskkonnakaitseliste meetmetega. Noorvee sõnul peaks leidma kompromissi, et säiliks nii hiiekoht kui ka rajataks spordikeskus.

“Muidugi on palju vaidluskohti seoses hiiekohaga, kus tekivad kõige suuremad vastuolud. Usuliste tõekspidamiste kohaselt oleks spordikeskus tehisrajatistega vastumeelne,” rääkis Noorvee. Teise vastuolu tõi Noorvee esile seoses mäel elavate palukuklastega. Nimelt ei saa see sipelgaliik päris tihedas metsas küllaldast valgust. Maavalla Koda eesotsas Ahto Kaasikuga jällegi soovivad, et hiiekohas ei raiutaks ega murtaks oksi.

Kõnnumaa kaitsekorralduskava koostaja Marek Sammuli sõnul on Kaasik suhteliselt äärmusliku hiienägemusega inimene. “On olemas terve rida maausulisi, kes suhtuvad hiite majandamisse, kujundamisse ja hoidmisse oluliselt leebemalt,” rääkis Sammul, ”Kui Maavalla Koja arengunägemus ei luba metsa arengut peatada, siis tõenäoliselt mõnigi teine lubaks loodussõbraliku tegevusena seal olevaid rohumaid niita.”

Noorvee sõnul on ta kuulnud ettepanekuid laiendada Hiiemäe palukuklaste asurkonnale Kõnnumaa maastikukaitseala sihtkaitsevööndit. Andres Anderson Rapla keskkonnateenistusest ütles, et neile pole selliseid soove esitatud, kuid ettepanekuid saab riigi iga kodanik teha keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnale.

Elavat diskussiooni tekitasid mäel asuvad kiviaiad. Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu eestvedajate Arvi ja Lembi Sepa sõnul on neil ehitistel väidetavalt usuline väärtus. Kehtna valla maanõuniku Heik Pasti sõnul võisid Hiiemäel asuda eelmise sajandi kahekümnendatel-kolmekümnendatel aastatel talude põllumaad.

“Ma saan aru, et meie projekt (puhke- ja spordikeskus) ei käsitle mingilgi määral kiviaedade kokkulükkamist,” sõnas Past koosolekul. Keskuse projektijuhi Rein Tamme sõnul annavad kiviaiad kohale atraktiivsust juurde. Kuid radadel lebavad lahtised kivid on ohutuse mõttes ära viidud.

“Kergelt on vastuolu tõstukitealuse pinna silumisega, kuna kaevandustegevus pole kaitse-eeskirja kohaselt lubatud,“ kõneles Noorvee. Tema sõnul on see eelkõige keskkonnateenistuse otsustada, kas silumine või kaitse-eeskirjade muutmine on lubatud.

Noorvee sõnul pole silumistööde alla kuuluva maa ruumala veel välja arvutatud, kuid see peaks olema väike. Rein Tamme kinnitas, et tõstukite asupaigad on valitud sellised, kus loodusmaastik on juba enne inimtegevusest mõjutatud. Üks tõstuk asuks endise krossiraja kohal, teine kataks kunagist kruusakarjääri.

Sammuli sõnul tuleb kaitseala piirkonnas igasugune maastiku muutmine viia võimalikult minimaalseks. Tõstukite asukohtade valikut kaitses keskuse eskiislahendi projekteerija Tõnis Kurisoo: “Need on need kaks kohta, kus kaevetööde maht tuleks kõige väiksem.”

Kas tuubitõstukit on vaja?
“Minu tõsine ettepanek on kaaluda tuubitõstukist loobumist,” pani Marek Sammul ette.

Ta ei näe kindlat majanduslikku põhjendust, miks peaks tõstuk mäele tulema. Samuti väheneks oluliselt kaevetööde maht. Suusatõstuki olemasolust saab Sammul aru, kuna suusasaapad ei võimalda mäel hästi turnida.

Projektijuht Rein Tamme sõnul oleks tuubitõstukist loobumine keskusele majanduslikult kehv otsus. Tõstukite kasutamine tuleb tasuline, mis aitaks kulutatud raha kuigivõrd tagasi tuua. Tamme viitas sellele, et kummituubid on ka juhitamatu sõiduviisiga. Tõstuk aitab luua neile omaette rada, et suusatajad ja kelgutajad ette ei jääks.

Sammulile tegi veel muret, et tõstukite alusel pinnal võib tekkida erosioon. Tamme ja Past lubasid, et pinnad mätastatakse vastupidava loodusliku kattega.

Koosoleku lõpul tegi Lembi Sepp Alar Noorveele ettepaneku kaaluda alternatiivi, milline oleks erinevate tegevussuundade puhul Paluküla Hiiemäe saatus 10, 25 või 50 aasta pärast. Noorvee sõnul teeb OÜ Akranel piirkonna keskkonnamõjude kohta lõpliku aruande lähiajal. Hetkeseis lubaks tema arvates puhke- ja spordikeskusele alus panna.

Nädaline