Lakotade rahvas, kes on andnud maailmale kuulsad sõjamehed Istuva Sõnni ja Pöörase Hobuse, on taandunud lepingutest Yhendriikidega, teatasid nende juhid enne talvist pööripäeva.
Me pole enam Ameerika Yhendriikide kodanikud ja kõik, kes elavad neis viies osariigis, mis hõlmavad meie maad, on vabad meiega yhinema, teatas kauaaegne põlisrahva juht Russell Means reporteritele ja Boliivia saatkonna esindajatele pressikonverentsil, mis peeti yhes Washingtoni kehvapoolses kirikus, teatas France-Presse.
Lakotade maa asub USA Nebraska, Lõuna-Dakoota, Põhja-Dakoota, Montana ja Wyomingi osariigis.
Lakota pealikute esindus teatas esmaspäeval riigidepartemangule, et nad on yhepoolselt tagasi astunud Yhendriikide föderaalvalitsusega sõlmitud lepingutest, millest mõned on rohkem kui 150 aasta vanused.
Pressikonverentsil rääkisid nad, et on kylastanud Boliivia, Tshiili, Lõuna-Aafrika ja Venetsueela saatkondi ja jätkavad oma diplomaatilist tegevust lähiajal ka välismaal.
Means ytles, et uus riik hakkab välja andma oma passe ja juhilubasid ning seal elamine hakkab olema maksuvaba, tingimusel et elanikud loobuvad USA kodakondsusest.
Oma kodulehel teatavad Lakota vabadusvõitlejad, et Yhendriikidega sõlmitud lepingud on vaid vääritud sõnad väärtusetul paberil.
Vabadusliikumise esindajad väidavad, et Yhendriigid on neid lepinguid korduvalt rikkunud, varastades põlismaalaste kultuuri, maad ja võimaluse jätkata põlist eluviisi.
Russell Meansi sõnul on lepingutest loobumine täiesti seaduslik: "See on kooskõlas Ameerika Yhendriikide õigusega, eelkõige konstitutsiooni artikliga, milles on sätestatud, et lepingud on riigi ylim seadus," ytles ta.
See on kooskõlas ka lepinguõigust käsitleva Viini konventsiooni põhimõtetega, mille USA ja rahvusvaheline yldsus kehtestasid 1980. aastal. Meil on seaduslik õigus olla vabad ja iseseisvad, ytles Means.
Lakotad taasalustasid oma teekonda vabadusele 1974. aastal, kui nad koostasid jätkuva iseseisvuse deklaratsiooni, mille pealkiri viitab otseselt Yhendriikide iseseisvusdeklaratsioonile.
“Kolmkymmend kolm aastat on sest ajast kulunud, kuna kolonialismiga võitlemine nõuab kriitilist massi ja me tahtsime olla kindlad, et kõik meie haned on reas”, ytles Means. Yks hani jõudis oma kohale sygiskuul, kui YRO võttis vastu mittesiduva põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni vaatamata vastuseisule USA poolt, kes viitas vastuoludele seadustega.
Me oleme Yhendriikidega sõlminud 33 lepet, mida nad on rikkunud. Nad jätkavad meie maa, meie vee ja meie laste ära võtmist, ytles Phyllis Young, kes korraldas Genfis 1977. aastal põlisrahvaste õiguse esimest rahvusvahelist konverentsi.
USA annektsioon põlisameeriklaste maadel on viinud selleni, et kunagised uhked rahvad nagu lakotad on saanud vaid valgete inimeste koopiateks, rääkis Means.
USA valitsuse poolne surve on võtnud lõivu lakotadelt, kelle meeste eluiga on yks maailma lyhemaid, 44 aastat.
Vastavalt Lakota vabadusliikumise kodulehele on Lakota teismeliste enesetapud 150% yle Yhendriikide keskmise, laste suremus on viis korda kõrgem USA keskmisest ja töötus on sage.
“Meie inimesed tahavad elada, mitte vaid ellu jääda või roomata ja olla maskotid”, ytles Young. Ta lisas: “Me ei pyya Yhendriikidele piinlikkust valmistada. Me oleme siin, et jätkata võitlust oma laste ja lastelaste eest.” Ta ennustas, et võitlust ei võideta tema eluajal.
Vaata lisaks:
http://www.lakotafreedom.com/
Allikas: France-Presse