Tänavu kuuendat korda toimunud Maavalla hiite kuvavõistlus kujunes soome-ugriliseks. Võistlusel osalenud 7 riigi pyhapaikade ylesvõtete seas moodustasid suure osa pildid, mis on jäädvustatud Venemaal elavate hõimurahvaste juures.
Võistluse peaauhind läks Mari Eli vabariigi Joškar-Ola teatri peakunstniku Sergei Tanõgini ylesvõttele "Maailmapalvus" (Мировой молебен). Võidukuval on jäädvustatud kord viie aasta tagant toimuv ylemarimaaline hiiepyha, mis leidis aset Marimaa Sovetski rajooni Kukmari kylas asuvas Tsokmoto hiies.
Noorte peaauhinna pälvis Dan Müüri ylesvõte Jõgevamaa Põltsamaa vallas asuvast Kalme hiiemäe ohvrikivist. Tallinn-Tartu maantee ääres asuv Kalme hiiemägi on tähistatud ka kui Eesti keskpunkt. Dan Müür õpib Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 7. klassis.
Kokku antakse välja 18 auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte ning Eesti Rahva Muuseumi eriauhinnad. Kõigi võidukuvadega saab tutvuda lehekylje allosas.
Peaauhinna võitja saab 400 ning noorte esikoha võitja 200 eurot. Auhindade vahel läheb jagamisele Loodusesõbra 3 aastatellimust, Eesti Looduse 3 aastatellimust, Maalehe, Maakodu ning Uma Lehe aastatellimus, Ratsaretk Tihuse turismitalus, Krautmani terviseakadeemia kinkekaart, Rein Marana hiiefilmide DVD, raamatuid ja meeneid.
Võistlusele saadetud ylesvõtetel on jäädvustatud sadakond erinevat pyhapaika Maavallast, Venemaalt, Soomest, Lätist, Rootsist, Indiast, Taist ja Usbekistanist. Eestist on esindatud 13 maakonda, 42 valda ning 40 kihelkonda. Võistluse noorim osavõtja oli 13 ja vanim 68 aastane.
Kuvavõistluse hindamiskogusse kuulusid: taidur Epp Margna, loonakuvaja Arne Ader, ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo ning Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve. Eesti Rahva Muuseumi eriauhinnaga pärjatud kuvad valisid välja Tõnis Lukas ja Indrek Jääts. Muinsuskaitseameti eriauhinnad valis ameti esindus.
Auhinnad panid välja: Kehrwieder, Võro Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maaleht, Maakodu, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani terviseakadeemia, Looduse aasta foto, Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet. Võistluse korraldas Maavalla koda koostöös Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskuse ja Hiite Maja sihtasutusega.
Tänavu kuuendat korda toimunud Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pyhapaikasid, nendega seotud tavasid ja vaimset pärandit. Võistlus toimub ka järgmisel aastal.
Võistluse avalik tutvustamine ja võitjate autasustamine toimub Hiie väe tunnustamise syndmusel 23.11. algusega kl 13 Tartus Riia 12 (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulas). Kõik huvilised on oodatud.
Võistlusel sisulistel põhjustel arvestamata jäänud ylesvõtted
VÕIDUKUVAD
Kuvavõistluse yldarvestuse peaauhind – „Maailmapalvus“ (Мировой молебен)
SERGEI TANÕGIN
Tsokmoto pyha hiis, Venemaa Mari Eli Vabariigi Sovetski rajooni Kukmari kyla.
Yks mari rahva vanemaid hiisi. Maailmapalvus toimub kord viie aasta tagant. Sellistele palvustele koguneb Venemaa erinevatest piirkondadest yle tuhande inimese.
Kuvavõistluse noorte peaauhind, Muinsuskaitseameti äramärgitud kuva – „Sygis Kalme ohvrikivi juures“
DAN MÜÜR, 13 a
Kalme hiiemägi, ajaloolise Tartumaa Põltsamaa kihelkonna Kalme kylas (nn mandri-eesti keskpunkt Jõgeva maakonna Põltsamaa vallas Tartu-Tallinna mnt ääres).
Minu emal tuli yhel päeval mõte minna otsima meie elukoha lähedal asuvaid pyhasid paiku. Minu suureks yllatuseks olen sellest kohast sõitnud mööda kogu oma elu jooksul, aga teadmist sellest erilisest kohast mul ei olnud. Yhel jahedal hommikul me koos väikevenna ja emaga peatusimegi selle koha lähedal. Läksime väikesesse metsatukka ja seal see kivi oligi. Ema seletas veel, et kunagi oli see siin hiis- pyha paik, kus inimesed käisid jõudu ammutamas. Ka meie panime kivile oma annetuse. See oli väga meeldiv avastus, et meie lähedal on selliseid kohti.
Pyhade puude auhind – „Ohvripärn“
KERLY ILVES
Ohvripärn e Riibaku pärn, Tartumaal Äksi kihelkonna Vedu kylas (Tartu vald).
Suursuguse ohvripärna leidmine on väga keeruline, kuna selle juurde ei lähe otse yhtegi teed ning tuleb läbida erinevaid eramaid. Lisaks pikalt liikuda mööda põlluserva. Kui kohalike käest ei oleks võimalik kysida, siis omapäi on selle leidmine võimatu.
Pyhade kivide auhind – „Ala nõiakivi“
MARTIN SUUROJA
(Ala) ohvrikivi, (Ala) Nõiakivi, Helgikivi, ajaloolise Viljandimaa Helme valla Kähu kyla (Valga maakond, Helme vald).
Kuva on tehtud yhel ilusal porikuu õhtupoolikul, videvikuaja eel.
Pyha veekogu auhind – „Valguse poole“
JUHAN KÕDAR
Lavi ohvriallikas, Virumaal Rõhu (Viru-Jaagupi) kihelkonna Lavi kylas (Lääne-Viru maakond, Rägavere vald).
Looduskaitse auhind – „Emaläte 2013“
ARVI RUNGI
Taevaskoda, ajaloolise Tartumaa Võnnu kihelkonna ja Võrumaa Põlva kihelkonna piiril Taevaskoja kylas (Põlva maakond, Põlva vald).
Tänavu suvel oli kuum teema Taevaskoja Emaläte. Kõrvalolev pilt on tehtud põimukuu lõpul. Nagu näha on loodus endaga ise toime tulnud. Praegu vuliseb allikas rõõmsalt ja võimalik on juua kosutavat vett.
Pyhapaigas asuvate andide auhind – „Akpatõri austamine“ (Поклонение Акпатыру)
SVETLANA TANÕGINA
Akpatõri haud, Kiirovi oblasti Malmõži rajooni Bolšoi-Kitjaki kylas.
Mari rahva kangelane Akpatõr maeti Kitjaki kyla väljale ning ta kalmule istutati kask. Peale Akpatõri surma hakkasid Malmõži marid tema haual abi palumas käima ning abi nad ka said. Aja jooksul sai Akpatõri kalm kuulsaks ka venelaste ja tatarlaste seas.
1998. aastal pystitati pyhale ning inimesi ravivale Akpatõri kalmule mälestusmärk. Sealt peale peetakse igas põimukuus pyha Akpatõri austuseks pyha ning peetakse muistse mari kombe kohaselt palvust.
Pyhapaikadega seotud tavade auhind – „Vöötants“
MATS KANGUR
Melkitaru kivi, Lätimaal maakonna Aizkrauklese kihelkonnas.
Suure lohuga ravikivi, kus on varem varrupidusid peetud.
Projekti Cult Identity raames tutvustati 2013. a suvel ajakirjanikele Läti pyhapaiku. Pildil ristitants Melkitaru kivi juures.
Paigast pikemalt.
Hiie valu kuva eriauhind – „Arusaamatus“
KADI-ANN KRAUT
Sipa pärn, ajaloolise Läänemaa Märjamaa kihelkonna Sipa kylas (Rapla maakond, Märjamaa vald).
Sipa pärn on yks neist pyhapaikadest, mis mulle sõber juba lapsest saati. Siiani olen pyydnud teda vaadata ja pildile jätta, ilma et teeks välja taustal olevast koledusest. Laudarisu on ju vana puu kõrval nii tyhiselt ajutine. Seekord kargas silma ka kellegi and: noori oksavõrseid kammitsevad kilekotiräbalad. Kaalusin hetke. Sellistes olukordades on ebameeldivaid "agasid". Siis tundsin, kust läheb piir, ja sidusin pärna lahti.
Pärimuse eriauhind ning Muinsuskaitseameti II eriauhind – „Õnnistus“
KEIDI JAAKSON
Palivere hiiepuu, Tuhandeaastane kynnapuu, Läänemaa Pööna (Lääne-Nigula) kihelkonna Palivere kyla (Lääne maakond, Lääne-Nigula vald).
Kasvasin ylesse Paliveres, veetes kõik oma suved seal - vanaema, vanaisa ja loomadega. Mäletan, et väiksena sai hiiepuu juures käidud. See paik oli alati väga aukartust äratav, võimas ja samas oli seal nii hea lihtsalt istuda.
Nyyd läksin sinna tagasi, yle kymne aasta polnud ma puud kylastanud. Ta oli veel võimsam kui ma mäletasin. Kahjuks on tema kõrvale ehitatud suured teed ning tunda oli, et võimas kynnapuu on kurb. Tegin talle pai, kallistasin teda ning tundsin kuidas me mõlemad yksteist toetasime. Tahtsin ka teistele näidata milline võimas puu on olemas, nii vana, nii tark. Kui palju sõidetakse temast päevas mööda ja kui vähe teda tegelikult vaadatakse.
Tean, et nyyd kylastan hiiepuud tihemini ja loodan, et ykspäev saaksin ka oma lapsed tema juurde viia.
Vana Võromaa pyhapaiga auhind – „Kadõni ristipuu“
KADRILIIS RÄMMANN
Vana Võromaa Rõuge kihelkonna Kadõni kylas (Võru maakond, Rõuge vald).
Virumaa pyhapaiga auhind – „Ebavere valu“
MATI KOSE
Ebavere mägi, Virumaa Ebavere (Väike-Maarja) kihelkonna Ebavere kylas (Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald).
Tutvusime Ebavere mäe hiiega ning sellel päeval olnud hall ning sajune ilm otsekui ilmestas selle pyhapaiga rasket aga ylevat saatust.
Saarte pyhapaiga auhind – „Kaali pyhapaik“
RAIVO IRD
Kaali järv, Saaremaa Pyha kihelkonna Kaali kylas (Saare maakond, Pihtla vald).
Järve ääres on tuuline, pyha järve vesi aga erkroheline ja õhtusest päikesest kullatud. Järve ymbritsevad sakilised kivid ning vees elavad kalad. Siin käib palju inimesi. Kui nad aga ära lähevad, jääb kõik väga vaikseks ning rahulikuks. Tuule kohinasse puuokstes sekkuvad vaid harva kala sulpsatus või lendava linnu tiivavurin. Käin päripäeva ymber järve ja viskan sinna ohvrianniks leivapalukesi. Istun kraatrivallile ja syytan piibu. Siia langenud meteoriit synnitas omal ajal kohutava kaose ja hävingu, mille jäljed pole siiamaani kadunud. Nyyd on ta aga kustunud ja uinunud igaveseks, mälestuseks vaid see salapärane vaikiv ning ebamaiselt roheline järv. Just rahu, täielik tyhjus ja harmooniline eimiski on see, mis ma looduslikest pyhapaikadest sageli leidnud olen. Kaali järv on tõeline pyhapaik - täielik olematus on siin vaimule puhas ja kosutav otsekui allikavesi. Siin ei ole vaime, ei häid ega kurje, siin ei ole mitte kedagi ega midagi. Teadlikku ning haiglase kurjuse toob siia kaasa vaid inimene ise, hõikudes valjult ning sisutult või loopides koguni vette pudeleid ning muud rämpsu.
Kaali meteoriidikraater on ilmselt tuntuim Eesti usundialane muistis. Viimased uuringud on paigutanud Kaali kraatri tekke vanemasse pronksiaega (1690–1510 e.m.a.). Kõrgete vallidega kraater on omakorda ymbritsetud võimsa kiviaiaga valli välisjalamil, laiem ja varasem osa sellest on dateeritud ajaarvamise vahetusse. Myyri pandud raudkivid on silmatorkavalt suured ja võimsad – osa koguni läbimõõduga 1,5-1,8 m. Kaali hiidmeteoriidi langemine juba asustatud Saaremaale võis põhjustada suuri purustusi ja inimohvreid. Ebavere lähistel (Ebavere mägi on Pandivere kõrgeimaid tippe) Maa atmosfääri tunginud meteoriit läbis oma teekonna õhus paarikymne sekundiga, kuumenedes selle aja jooksul mitme tuhande kraadini ja helendades silmipimestavalt. Meteoriidi ees syndis kokkusurutavast õhust lööklaine, mille purustav maru rullus yle maa mitmesaja kilomeetri ulatuses lennutrajektoori all, taga tekkiv vaakum aga täitus uuesti õhuga kurdistava myrinaga. Õhk rebis meteoriidi pinnalt sulametalli tykke ja tilku, mis jäid lennujoonele ergava sabana. Helendav saba paistis kaugemalt vaatlejale, nagu oleks Saaremaasse kaldu löödud hiiglaslik tuline vai. Meteoriidi kokkupuutel maaga tekkis plahvatus ja järgnes uus lööklaine epitsentriga Kaalis. Naabruses asuvad hõimud vaatasid sadade kilomeetrite raadiuses hirmu ja õudusega, kuidas pikse tulevai kurdistava raginaga läbi õhu sähvas, et siis Saaremaa kivisesse pinda tungida. Kui Virumaa inimesed nägid meteoriiti langemas Saaremaale, järeldasid nad sellest, et nende jumal on suure välgu ja myristamisega valinud omale uue asupaiga. Lennart Meri ja Vello Lõugas on osutanud Henriku Liivimaa kroonika kirjeldusele 1220. aastast, mille järgi olevat Virumaa “ilusa metsaga” mäelt lennanud Saaremaale saarlaste suur jumala Tharapita, milline lennutee langeb kokku meteoriidi langemistrajektooriga. Karjala mehed aga liikusid meteoriiti jälitades yle Neeva jõe lõunasse, „Kalevalas“ on kirjeldatud nende teekonda.
Maailma pyhapaikade auhind – „Lud“ (udmurdi keeles hiis, pyha mets)
VLADIMIR KAPITONOV
Lud, Udmurdimaa Alnaši rajooni Kuzbaevo kylas.
Pyha hiis Lud – Kuzebajevo kyla elanike kombetalituste koht.
Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri eriauhind – „Ohver“
ANDREI ALIJEV
Kysö kurõk [Pyha mägi], Venemaa Sverdlovski oblasti Krasnoufimski rajooni Malaja Tavra kylas.
Igal suvel yks pere mari kylast annab lamba. Abilised kontrollivad, et and oleks sobiv Suurjumalale.
Eesti Rahva Muuseumi eesti eriauhind – „Hiievalu“
KEIDI JAAKSON
Palivere hiiepuu, Tuhandeaastane kynnapuu, Läänemaa Pööna (Lääne-Nigula) kihelkonna Palivere kyla Lääne maakond, Lääne-Nigula vald).
Muinsuskaitseameti I eriauhind – „Eestlaste ohvrikivi“ (Жертвенный камень эстонцев)
VALENTINA SEMJONOVA
Ohvrikivi Tartu Toomemäel.
С природой одною он жизнью дышал, Ручья разумел лепетанье, И говор древесных листов понимал, И чувствовал трав прозябанье. Жертвенный камень древних эстонцев с двумя выдолбленными ямками. А.Суур "Тоомемяги. Вышгород в Тарту", Таллинн 1968