Vaiksel esivanemate hingedeajal kogunes mõnikymmend maausulist naaberkyladest ja kaugemaltki Palukyla Hiiemäele palvusele. Kuna palvelisi oli vähe, koguneti Hiiemäe tippu. Syydati urituli, valgetele linadele asetati anniks toodud söögid ja joogid ja palvepuule seoti pael.

Koos palvevanemaga pöörduti esivanemate, jumalate ja haldjate poole, paludes maale, maa põlisrahvastele ja hiitele turva ja head käekäiku.

Palvet segasid hiiemäele sõitnud mootorrattad.

Mäel palvetamas ja jõudu kogumas käivad maausulised ja teised põlismaalased on pyhadele puudele ja põõsastele sidunud anniks paelu. Pildile on neist paraku jäänud vaid yksikud, sest keegi korjab pidevalt paelu ära.

Hiiemäel, miks peab olema vaikne ja puutumatu, on kohalik vald niitnud traktoriga muru. Lisaks Kehtna valla masinatele sõidavad seal ringi muudki masinad – ATVd, maastikuautod, mootorrattad - sest juurdepääsud on avatud.

Hiiemäe esimene kylg on raiutud lagedaks. Sajad hiiepuud on langetatud. Lagedale jäetud looduskaitselaused kuklasepesad kiratsevad või on hukkunud.

Kultuuritust lagastamisest ja hävitustööst hoolimata on hiiemägi veel säilinud. Ja säilib seni, kuni seda suudetakse kaitsta ehitustööde ja suusakeskuse eest.

Maausulisi yhispalvusi ei toimu kuigi sageli, sest aastasadade jooksul on okupandid ja vaenulik ideoloogia selle tava hävitanud. Tavaliselt käivad lona usku inimesed hiis yksi või perekonniti.

Maavalla koda