[text]
Täna on

Tuisusel taliharjapäeva őhtul Paluküla Hiiemäel,

 Tőnniaugus said kokku pőlis-, loodusrahva esindajad, et tähistada
 taliharjapäeva - Tőnisepäeva - Tõnnipäeva. Taliharja päeval viidi
 viljakuse  suurendamiseks Tőnnile meelehead, annetati münte ning toitu,
 valati ka jooki. Eesti rahvamuuseumis on säilinud paljud erinevad Tőnni
 vakad.  Mőnes kandis on neid praegugi kodudes. Muuseumis on säilinud ka Tőnni 
kuju. Vanal ajal viidi annid Taliharjapäeval Tőnni jaoks ohvrikivile
 ning kuulati praksatusi, kuidas talve selgroog murdub. Ka Paluküla
 Hiiemäel Tőnniaugus on teada ohverdamisest. Kohalesaabunud panid
 mőned oma annid Tőnnile pőlevasse lőkkesse ning arutasid, et kőike on ikka
pool veel kodus alles - olgu siis heinu vői juurikaid.
 Taliharjapäeva őhtul Paluküla Hiiemäel räägiti, et isevalmistatu nukk viidi
Teadja juurde, et siis nuku kaudu tarkus ka nende
 kodutaluni jőuaks. Tőnni kujuga nii ei tehtud, tema oli kodune
 vakahoidja. Räägiti ka krattidest, kes jőukust kokku kannavad, mina
 ise seostan kratte mesilassülemiga, kes rehielamu unkaaugust sisse
 tuleb, kui must jutt. Seni jőukust kokku kannab, kuni peremees temale
 ruumi annab, kui aga ruum täis, rohkem enam ei mahu, siis aidaa.

 Loodusrahva esindajad tulid tol tuisusel őhtul kokku ka selleks, et
 valida tänavaastast Tőnni maapealset, käega katsutavat esindajat.
 Kohaliku rahva Tönni, Jonni, kes suudab meie rahva pőliseid väärtusi
 tunnetada ning nende eest ka seista. Eelmise aasta Tőnn oli
 taimetark, kes talvisel ajal tuleb Hiiemäele suuskadega, kes oskab
 vanas maarahva keeles regilaulu üles vőtta ning rahva ümber lőkke  uiat-tuiat
ringtantsu tammuma panna. Ka sel aastal valitud Tőnn on
 oma Tönni tiitlit igati väärt, kuna on vapralt ja visalt aidanud
 Paluküla Hiiemäge säilida looduslikuna.
 Maarahvas ei ole tohtinud kunagi nimesid välja öelda. Kui väega,
 kallis, kogunemiskoht oli vallutajatele teada, siis see maha saeti,
 vői ära vőeti.

 Vaatasin ümber lőkke ringtantsus liikujaid, kui nad laulusőnu järgi
 kordasid, kuidas nad olid oma mőttes ning ei hőisanud Tőnniaugu
 kőrgete kuuskede poole, mille kohal tuisutuul puhus. Maalilisse
 Tőnniauku langes ainult őrnu helbeid lőkkesse ning tuisk oli kuskil -
 kőrgel ja kaugel.

Eha Metsallik
 21.01.2011