Nädalises ilmus 18.11 artikkel kavandatava Paluküla puhke- ja spordikeskuse teemal, koostajaks Merily Vinter.
Pealkiri on "Puhke- ja spordikeskus maastikku ei muuda".
Kindlasti on pealkiri vaieldav. Nii leiab üks lehelugeja: "Mullatööd, puude mahavõtmine, püsi- ja ajutiste rajatiste paigaldamine, hoonete rajamine ju ikka on ka maastiku muutmine." Samuti loetakse üha enam maastiku osaks ka seda, mida inimene seal kunagi teinud on, kuidas mingis paigas käitunud, milliseid tundeid paik tekitab. Tehislik mägi, maasiseste torude ja kaablitega, kus undab lumekahur ja mäkke lõigatud tõstuk veab suusatajaid üles, poleks enam sama maastik, mis Paluküla Hiiemäel praegu.
Peamised uudised artiklis on:
1) Vallavalitsus taotleb EAS-ist raha puhke- ja spordikeskuse rajamiseks, vastus peaks tulema veebruariks. Summat artiklis pole öeldud.
2) Detailplaneerigu järgi tulevat keskusesse valgustatud suusarajad, hooajalised mäetõstukid ja loodusrajad [puuduvad muideks detailplaneeringus] ning pesemisvõimalus.
2) Hiiemäe kaitsjad on esitanud kaebuse Euroopa Inimõiguste kohtusse, rõhutades vajadust arvestada ajaloolise loodusliku pühapaigaga.
Tsiteeritud on Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu liiget Arvi Sepp'a: "Pean Hiiemäge looduslikuks pühapaigaks, nagu neid käsitleb ajalooliste looduslike pühapaikade arengukava." ütles Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu liige Arvi Sepp, kes 2009. aastal sai aunimetuse "Hiie sõber".
"Mäletan mäge väärika ja lugupeetud kohana. Viimased aastad oleme pidanud seal hingedeaja hiiepüha, viinud ande, teinud lõket, meenutanud esivanemaid ja suhelnud mäega." Tema sõnul ei ole Hiiemäe kaitsjad selle vastu, et inimesed talvel seal suusatavad või kelgutavad, kuid "oleme vastu eelkõige maapinna sonkimisele, mullatöödele Hiiemäel, ka maasisestele kunstlumeveetorudele ja elektrikaablitele, üldjuhul ka puude mahavõtmisele."