[text]
Täna on

16. märtsil toimus Kehtna vallamajas koosolek, kus arutati Valtu
Spordimaja vee erikasutusloa taotlust, milles soovitakse valmistada Paluküla Hiiemäel kunstlund. Keskkonnaametist jagasid selgitusi veespetsialist Alvar Hank ja keskkonnakorralduse spetsialist Rein Urman. Lühidalt tutvustas oma taotlust Paluküla spordirajatiste haldaja, Kehtna vallavalitsuse poolt hallatava, Valtu Spordimaja juhataja Kalju Kalda. Vähemalt viis inimest Palukülast ja ümbruskonnast võttis koosolekust osa, arvamusi oli saadetud ka kirjalikult. Olid kohal ka vallavalitsuse esindajad ja spordiliidu töötaja.

Kehtna vallavalitsuse hallatav Valtu Spordimaja taotleb kunstlume
valmistamiseks veevõttu 750 kuupmeetrit aasta viimase kolme kuu
jooksul ning 750 kanti aasta esimeses kvartalis Paluküla Hiiemäe alusest tiigist.

Kohe alguses öeldi, et lumevalmistamise trasside maasiseste
torustike osas seekord vaielda ei saa, kuna see ei ole koosoleku teema. Arutluse teema oli ainult veevõtt, et kust täpselt seda võtta kunstlume valmistamiseks ja kuidas võiks see mõjuda kaevudele. Keskkonnamõjude hindamine olevat 2004.a. juba tehtud, samas toonitasid kohale tulnud loodushoiu pärast muretsevad
inimesed, et see mõjude hinnang ei sisalda Natura 2000 temaatikat vähimalgi määral. Detailplaneeringu järgi on lumekahurite veevarustuseks kavas ehitada tehisjärve äärde pumbakaev ja maa-alune veetorustik viie (5) veevõtu hüdrantkaevuni hiiemäe nõlvadel. Kalju Kalda leiab ikka, et inimesed kardavad, et ehitus tuleb Hiiemäele, mida ei ole vaja karta. Kuid ka tema ise
ei võta torustike ehitust ning muid tehnilisi rajatisi, päris ehitistena.
Kehtna valla uues üldplaneeringus on kirjas, et, ei lubata kahjustada looduslikke pühapaiku ega Natura 2000 elupaiku. Ning kõik load ja kooskõlastused Paluküla Hiiemäel peaksid vastama uutele eeskirjadele, leidsid kohaletulnud.


Mina, allakirjutanu, rikkusin koosoleku reegleid ning küsisin, et kas vesi kunstlume tarvis ei võiks tulla, mööda ajutisi presentvoolikuid, näiteks paakautolt, kuna tiiki on aastate jooksul tekkinud rikkalik elustik ning meie põhjaveetase kõigub aastate lõikes. Vahel peale põuast suve ning kuiva sügist võib veetase olla väga madal?

Kalju Kalda tuletas mulle, kunagisele Valtu kolhoosi spordimetoodikule,  meelde, et seal oli varem pokudega lontsik, et see veekogu on ju kaevatud, et oleks nagu loomulik, et veevõtmise otstarbeks. Kuid aastatega tekkinud elustikule, näiteks tiigis talvituvatele konnadele, võiks selline suhtumine saada nüüd saatuslikuks. Ja näiteks mesinikuna, ei ole ma mujal kohanud pruuni ristikut, kui tiigi ja Hiiemäe jalami vahelisel alal. See ei ole küll kaitsealune liik, kuid ta on harvaesinev ning trasside kaevamisega saaks kahjustatud. Hiiemäe päikeselisel küljel on poollooduslik kooslus, Natura elupaik, kus kasvavad huvitavad  kuivalembesed sürjaniidutaimed. Inimeste kätega tehtud rajatistel on kombeks laguneda, trassidel külmuda või väsida ning siis on vaja neid jälle lahti kaevata.

Mul oli kogu koosoleku aja ees Hiiemäe kaart, meie jaoks suure
mäemüraka tehniliste rajatiste väike kaart ning ma mõtlesin, et kogu  arutelu käib selle tillukese, üksikute puudega Hiiemäe ala üle, ometi on kolmes, neljas suunas – Vahastu, Keava, Loosalu suunas – igale poole pea 10 km kuppelmaastikke – mäeseljandikke. Lumevalmistamine on kõige aktuaalsem ju
rahvusvaheliste võistluste puhul, kuid eks arendajad teavad paremini.

Olen märganud, et suvel ei käi Hiiemäel sugugi vähem rahvast kui
talvisel ajal, rahva vanuselise skaala järgi palju laiem kontingent, kui talvel. See on üks rahva lemmikpaik, kuhu oma külalisi tuuakse/viiakse. Üleval lõkke ääres istutakse vahel perekonniti, hõimkonniti. Sealt avaneb kaunis vaade, nagu Lõuna-Eestis, kus lapsed saavad keelamata joosta, kus taimehuvilised saavad kohtuda liigirikkusega. Nagu näiteks võib Hiiemäel teha tutvust
metsülasega, põdrajuurega, mägiristiku, kassisaba, koldrohu või kevadtarnaga, jne. jne., putukatest kuklastega ja teistega, keda iga päev ei näe.

Kirjutan seda nupukest, kuna soovisin koosolekul küsida,
legendaarselt vallasekretärilt Reet Nerolt, et kas ta mäletab Paluküla ühiskondlikus korras ehitatud sauna lugu, kus sauna valvur-kütja külanõukogu miinimumpalgalt maha võeti, kuna külanõukogul ei jätkunud vahendeid. Ka tänapäeval on sageli nii, et ehitatakse 50 -500 miljonilised (kroonivääringus) objektid/koolimajad jne., kuid teenindavale personalile/õpetajatele ei jätku palgaraha. Kuid eriline loodusime on inimrajatistega risustatud.

Nagu koosoleku käigus selgus ei olnud taotluse kohta huvi tundnud inimene saanud täielikke  materjale ja seetõttu käis kogu arutelu tegelikult suuresti kohapealsete seletuste pinnalt. Seetõttu on taotlus uuesti avalikul väljapanekul. Vee erikasutusloa taotlusmaterjalidega saab eelnevalt telefonitsi kokku leppides tutvuda Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla
regiooni kontoris, Tallinna mnt 14, tuba 328 Rapla 79513. Info telefonil 484 1178. Arvamusi või  vastuväiteid saavad kõik inimesed Keskkonnaametile esitada kuni 31. märtsini. Arvamusi arvestatakse võimaluste piires ja neile vastatakse kirjalikult.

E. M.

Sama lugu toimetatud kujul:

Lumevalmistamise koosolek Kehtna vallamajas, 24.03.2011, Nädaline

Artikli algus Nädalises

Lisainfo: Arvi Sepp, Paluküla hiiemäe hoiu seltsing, tel: 56606912