Kirjeldus
Toborna pettäi leidsin nii, et meie pere võttis eesmärgiks avastada Võrumaad teise nurga alt. Tavaliselt külastatakse vaatamisväärsusi (mõisaid, muuseume jne), kuid meie otsisime Internetist üles Võrumaa kaitsealused puud ning hakkasime neid kaardi järgi üles otsima. Ettevõtmine pakkus otsimisrõõmu (mitmel korral avastasime ennast keset metsi ja teadmata kohtadest, sumpasime läbi kõrge heina ...), mõtisklemist, seikluslusti, austust põlispuudesse (mida kõike nad näinud on!), suhtlemist kohalike elanikega ning vahvaid üllatusi. Avastasime mitmeid looduskauneid paiku, kuhu muidu ei oleks osanudki sõidusihti seada. Enne Toborna pettäi juurde jõudmist pakkus Kütiorg oma käänulise ja üles-alla viiva teega lummavaid sügisesi loodusvaateid.
See mänd on olnud põlvkondadele teetähiseks ja kadunud aegade tunnistajaks. Räägitakse, et seal on olnud kunagi hiiekoht, millest ainukesena on alles jäänud Toborna pettäi. "Rahvasuu mäletab ka lugusid Vastseliina lossi kullast, mille suunda oskab vana mänd täiskuuöösiti näidata" (http://www.geopeitus.ee/aare/1404).