Kirjeldus
Juba teismelisena ringi uidates sattusin selle kivi juurde. Mäletan ühte varakevadist terava päiksega päeva, kui sõpradega istusime kivi juures ning lasime päikesekiirtel end paitada. Mäletan kivi juures silti, mis tähistas kivi arheoloogiamälestisena. Nüüd on see kaitsealuste objektide nimistust maas ning silt on kadunud. Vana kultusekivi on näinud palju, aga on senini alles. Teise maailma sõja ajal rajati otse kivi juurde kaitsekraav, mis on senini nähtav. Nõukogude ajal istutati kivi naabrusesse kuusemets, mis on praeguseks umbes 30 aastane. Viimase 15 aasta jooksul on kivi ümbrus võsastunud. Kuna nüüd on kivi puude all, on kivle tekkinud aastatega langenud puulehtede abil märkimisväärne huumuskiht. Kas kivil on ka lohk, seda ei saa vaadeldes näha just paksu huumuskihi tõttu. Viimaste aastate jooksul on tekkinud kivi lähedale uuselamupiirkond. Kui on kivi kõik ajaloo keerdkäigud üle elanud, siis loodetavasti elab üle ka uuselamute rajamisega seotud surve.