Kirjeldus
Sel suvel oli meil kindel plaan külastada mõndasi eesti pühapaikasi. Üks nendest mis juba piltide järgi võlus oli Tammealuse. Kui olime kaardi järgi kohale sõitnud sinna kus see paik olema pidi jäime aga pisut tupikusse. Oli ainult väike külatee ning mets kahel pool, ei mingeid viiteid, ei mingeid radu. Sisetunne aga ütles, et peaks minema just vasakule poole, metsa sisse. Nii me kõndima hakkasime ja kuigi seda oli väga raske leida, suutsime lõpuks kohale jõuda. Seal me tänasime, jätsime annid ning imetlesime Tammealuse hiietammesid. Ja siis sündiski see pilt.