Kirjeldus
[Imeline ülesvõte. Kahjuks pole andmeid, et see on looduslik pühapaik. Korraldajad].
Olime mehega juba mõnda aega mõtteid mõlgutanud n.ö maailmalõppu minemisest. Juhtus nii, et juulis saime teada, et maailmalõppu soovivad näha teisedki ning pole muud teha kui asjad kokku panna ja minema hakata. Nii me siis läksimegi augustikuus väikse bussitäie rahvaga. Minul oli kindel soov näha saamide elukohti ja külastada saamide pealinna - Karasjok-i. Seal ajasin juttu ühe kohaliku saamiga - Magnus Haloneniga, kes mulle praeguste saamide elust-olust rääkis, ning sellest, kuidas siiani suveti saamidest põhjapõdrakasvatajad põtradega Magerøya saarele suvitama lähevad. Selle kuva valisin sellepärast, et ei ol(e)nud kohta, mis oleks saamidele püham kui põhjapõder. Pilt on ülesvõetud Magerøya saarel, Skarsvag-ist, mis on Euroopa kõige põhjapoolseim kalurilinn (kus ka enamus saamid pidid elama), põhjapool asuvates mägedes. Jõudsime Skarsvagi üsna hilja ning peale öist jalutuskäiku linnas läksime telkidesse magama. Järgmisel hommikul tõusin teistest varem, et saaksin mägedes põtru otsida, minu rõõmuks oligi üks põdrakari, linnast põhjapool olevatel mägedel. Tegin mitmeid toredaid ülesvõtteid sellest väekast loomast, kuid valisin välja just selle valge, sest ta puhkas teistest eraldi ja ilma prillideta lausa hakkasin kahtlema, kas ta ikka on põder või hoopis esimene lumi.