Kirjeldus
Selle koha otsisin hiljuti Pühapaikade andmekogu kaudu üles. Kahju, et ära rikutud. II aastatuhat. Paar kilomeetrit eemal asub ka Kureküla Linnamägi (I aastatuhande II pool) "Ohverdamiskohast on säilinud vaid tema loodepoolne osa, mida rahvapärimuses tuntaksegi ohverdamiskohana. Säilinud osa on loode-kagu suunas piklik. Tema ligikaudne pikkus on 60 m, laius 36 m ja kõrgus kagu otsas ligi 2 m, loodepool aga 3 m ning ida pool vaid 1,5 m. Küngas on kaetud murukamaraga. Edelapoolses osas on rida suuri kive, üksikuid kive on ka künka keskosas. Mäe pinda on kahjustatud erineva suurusega aukude kaevamisega Küngas on ohverdamiskohana aktiivses kasutuse olnud nähtavasti II aastatuhandel. Ohverdamiskohta on mainitud J. Jungile saadetud kirjas. Lähemalt on seda kirjeldanud O. Ugart Räpina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 40-41. O. Ugart märgib, et juba siis oli suurem osa nn „Maarjamäest“ ära kaevatud ja ära veetud. Alles oli vaid tema läänepoolne serv, mille kõrgus ulatus kuue meetrini. Mäe loodekallakul kasvas üks igivana pärn. Kruusaveol oli leitud inimese luid ja etnograafilisi esemeid. Rahvapärimuses on mägi oherdamiskoht, mida hiljem on kasutatud kalmena. Vanemad inimesed teadnud rääkida ka ohverdamisest. Jaaniõhtutel toodud siis sinna putru, piima, võid jmt."